Möödunud kuu oli südakuu, talvesüdame kuu, nüüd on südameid täis kuu. Mida südamed täis on? Viha, valu, hirmu, halastust, muret? Igapäevane elu kaugetes paikades lahvatavate tragöödiate tõttu seisma ei jää. Kui endal on katus pea kohal ja rahu, siis võib (ja peab) südames olema ruumi ka rõõmuks, joovastuseks, elevuseks ja kirgeks – lootuseks.
Silmatorkav veebruarikuine südametesadu oleneb sellest, kus elad. Sealt edasi mida reklaamitakse ning kuidas. Kas on midagi reklaamida? Põhjust reklaamida? On südamekujuliste šokolaadikarpide torne ja Punase Risti tekkide ning toidupakkide torne.
Valentinipäevaga, mida Eestis sõbrapäevaks nimetatakse, siin nii väga üle ei pakuta. Aga vahel kulub ju ära, et müüdavat uue nurga alt pakkuda. Nagu “must reede”… Kui tume võib olla must ning kes pakub tõelist sõprust või kannab rinnus suurt südant, selgub pea alati väljaspool kaubanduskeskusi. Hetkel on südamelahkuse etaloniks ja proovikiviks kurjusekriisi- ja looduskatastroofi kolded.
Eesti keeles on palju südamega seotud väljendeid. SÜDAMEPÕHJAST soovid, et olukord südamest lõunas, täpsemini kagus, paraneks. Et kannatanute SÜDAMEVALU näitaks vaibumise märke. SÜDAME ALT LÄHEB KÜLMAKS, ka õõnsaks, kui tunned hirmu. Sealsamas südame all kasvab emaüsas laps. Kui südame all kasvab teine süda, siis ei ole seal külm ega õõnes. Kui pole südame all kasvanud, siis südame külge ikka.
SÜDANTLÕHESTAV, SÜDANTSOOJENDAV, SÜDANTMURDEV, SÜDANTPUISTAV. SÜDAMLIKUD õnnesoovid, tunneme SÜDAMEST kaasa. Naerame, nutame, röögime kogu SÜDAMEST. Ema süda on sügav kaev, mille põhjast leiad alati andestuse. Aga soojust ja peavarju, rahu ja asu? Seda palume kogu südamest Türgi maavärinas ja Ukraina sõjas süütutele kannatanutele, kelle mure kanname endagi südametes.
Sisestades eesti keele seletava sõnaraamatu (EKSS) võrguversiooni sõna “süda”, on esimesed märksõnad, mis ilmuvad rippmenüüsse sõna alla järgmised: südajas (südamekujuline), südajasmunajas, südakarp (cockle, söödav mereline kahepoolmeline (bivalve) mollusk), südakas (söakas – julge, agar, hakkaja), südakevad, südalinn (Torontos ütlesime “all-linn”, downtown), südamaa, südameemajuur (stargentian, Gentiana cruciata, taim), südameahastus, südamealune, südameasi, südameatakk (rahvasuus pigem infarkt), südameauk. Eesti keele sõnaraamat (EKS) toob ohtralt väljendeid: süda kukub saapasäärde (hirm), süda kurgus (hirm, ärevus), süda läheb pahaks (iiveldus), süda läheb vesiseks (isu soolase toidu järgi), süda murdub, süda saab täis (viha), süda on õige koha peal, süda tilgub verd (kahjutunne), süda valutab.
Sõda on saapasääres, sõda kurgus, sõda läheb pahaks, sõda läheb vesiseks, sõda murdub, sõda saab täis, sõda ei ole iial õige koha peal, sõda tilgub verd, SÕDA VALUTAB, sõda on südametu.
Räägi kõik südame pealt ära. Kõik, mis raske, et hakkas kergem. Kõik, mis keeruline, et hakkaks selgem. Südamesoovid südamedaamile või südamesõbrale.
Noorte seas on hetkel levinud väljend: “Ma sain täiega SÜDARI!” See on dramaatilise liialdusega öeldud südameatakk ehk -infarkt. Teisisõnu: olin väga ehmunud, šokeeritud.
Südamehaavad, südamehaige, südame šunteerimine (šundiga, shunt) on coronary bypass operation. Südamehääl, SÜDAMEHARIDUS – “õilsa hingelaadi, sügavalt kultuurse tundeelu kohta”, ju siis emotsionaalse intelligentsuse poole… “Südamesoojus on parim südamestimulaator (pacemaker),” teab Südameapteegi apteeker Melchior.
Hoia, mida armastad. Ka oma ja teiste südant, universumi meistriteost.
Riina Kindlam,
Tallinn
