Kas pole imeline, kui gurmaan saab oma tahtmist iga ilmaga, ei sõida selleks mitte suurlinna kaubamajja või restorani, vaid kõnnib valge ämbrikesega kodumetsa, tuleb sealt ämbritäie mistahes hõrkude seentega, mis parajasti hooajal kasvamas.
Eelmise aasta oktoobrikuus tehti Lõuna-Eestis kaks seenenäitust: Karulas Ähijärve äärses külastuskeskuses oli väljas 200 seeneliiki, mis korjati Karula kohalikest metsadest.
Pähni looduskülastus keskuse näitusel 250 liiki, mis ühel metsakäigul korjati Krabi-Varstu-Mõniste metsadest.
Kui tähelepanelik tuleb olla, et jalutuskäigul 250 eri liiki märgatud (ja ka määratud) saaksid?
Pühapäeval, 1. mail võttis Marje Mürk oma fännidega ette kevadkogritsate käigu, mis algas ja lõppes Krabi kõrtsi ees.
Kevadkogrits (Gyromitra esculenta, rahvapäraselt tuntakse teda hoonisa ja lehmanisa nime all) ja hiidkogrits (Gyromitra gigas) kasvavad meelsasti just raielankidel, nende leidmisega on valu ja vaeva, sest iga kuivanud leht on kaugemalt vaadates nende sarnane; otsida tuleb heina seest, kändude lähedalt, traktoriratta jäljest, oksarisu alt, teeveerelt.
Kogrits on ka pirtsakas, kevadine päike ta lagipähe muudab pruuni ajusarnase kurdkübara mustaks.
Seega võib iga seene puhul leidjat õnnitleda.
Soomlastel on kogrits “kõrvaseen” (korvasieni), mille kilohind ca 100 eurot, sest ajalooliselt armastatud kogritsa seenesupp vajab tegemist.
Marje Mürgi seeneõppekäigul käis
Maarja Pärl Lõhmus
Autori fotod
