Tallinna Vabaduse väljakut kattis 14. juunil kujundlik pisarate meri, mis koosnes tuhandetest õhupallidest – üks iga küüditatu kohta. Õhupallid olid naturaalsest ja biolagunevast materjalist, kuid loodushoiu kaalutlustel neid lendu ei lastud, vaid võeti installatsioon maha samal moel, kui see paigaldati. Vabaduse väljaku ekraanile kuvati nende üle 12 000 represseeritu nimed, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas: küüditatud ja vangilaagritesse saadetud. Need, kes põgenesid või end varjasid, ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed.
Riigikogu mälestas 14. juuni istungi alguses juuniküüditamise ohvreid leinaseisakuga ja võttis 83 poolthäälega vastu avalduse, milles on öeldud, et Riigikogu mälestab 75 aastat tagasi vägivaldselt küüditatuid, kellest paljud kaotasid oma elu.
«Täna möödub 75 aastat traagilisest päevast, 14. juunist 1941, kui tuhandeid Eesti inimesi tabas kommunistliku Nõukogude võimu verine vägivallaaktsioon. Sel traagilisel kuupäeval vahistasid okupatsioonivõimu relvastatud esindajad öö pimeduses ja varahommikul rohkem kui 10 000 Eesti elanikku,» seisab avalduses.
Avalduses märgitakse, et ka 75 aastat hiljem on meil kohustus meeles pidada seda kuupäeva ning vägivalla ohvriks langenute traagilist saatust ja elamata jäänud elu.
«Meie moraalne kohustus on totalitaarsete režiimide ohvrite mälestamine ja toimunu kohta teadmise edasikandmine tulevastele põlvedele,» märkisid riigikogu liikmed oma avalduses.
Mälestamaks juuniküüditamise ohvreid algatasid Riigikogu avalduse «75 aastat juuniküüditamisest» Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni eestvõttel 27 riigikogu liiget, kõigist kuuest riigikogu fraktsioonist.
