Saabusin just USAst, kus ma polnud viis aastat käinud. Omal kombel naljakas, kuidas sa vananedes ei saa enam milleski kindel olla, ka vanas heas USAs on 5 aasta jooksul paljugi muutunud. Esiteks lennureis. Lennukid olid sel korral mugavamad ning pardal pakutud toit maitsvam. USA toll teenindas meid kiiresti ja sõbralikult. Keegi ei tõstnud tüli ka sellest, et USA viisaga Heli seisis koos minuga USA kodanikele mõeldud järjekorras.
Mu õemees Arijs (lätlane) viis meid lennujaamast oma koju Queensi, Astorias. See on tüüpiline New York, täiesti muutusteta.
Heli ootas juba kannatamatult poodidesse pääsu.
Tulime Heliga mu tütre Maarika pulma. Maarika peigmees Georg tuli mullu Eestisse Maarika kätt paluma. See sentimentaalne zhest oli väga liigutav. Georgil on kaks imearmast last – tütar Hannah ja poeg Chase. Jah, tänapäeval on olud sellised, tekivad nn kärgpered. Minu lapsepõlves oli see haruldane erand.
Teadsin, et Maarika on sukeldunud pulmade korraldamisse, seepärast jäime Heliga New Yorki neljapäevani ning siis ma sõitsin üksi rongiga pulmapaika Albanysse.
Laulatus toimus pea 300 aastat vanas katedraalis. Maarika oli vaieldamatult kõige kaunim pruut, teda altari ette saates olin uhkusest lõhkemas.
Laulatuse ajal, kui pruutpaar vannet vahetas, lasksin silmade eest mööda Maarika lapsepõlve, kuidas ta 30 aastat tagasi sündis, tema esi-mesed sammud ja esimesed sõnad, joonistused… Ükski isa ei saaks unistada paremast tütrest ja tordamast väimehest.
Kui Maarika oli 6, olid mul suured lahkhelid tema emaga. Lebasin ühel õhtul Maarika kõrval, kui ta äkki ütles: “Issi, ma armastan sind rohkem kui vikerkaart! Ja sa tead, kui väga ma vikerkaart armastan!” Kirjutasin laulu pealkirjaga Vikerkaar, mida eesti keeles esitab Karl Madis. Aastaid tungib seda laulu esitades nutt kurku. Imetlesin oma väikest vikerkaart ja tema toredat venda Eerikut ja tundsin suurt uhkust.
Hiljem, peol, palus Maarika mind selle laulu saatel tantsima. See on vaieldamatult mu elu üks kaunimaid hetki! See oli Georgi mõte ning olen talle väga tänulik. Vikerkaart lauldes või kuulates ei meenu enam purunenud abielu vaid Maarika pulmad ja meie tants.
Oli vast imeline jaanipäev!
Viido Polikarpus
