7.augustil tähistatakse Paldiskis, Leetse-Lepiku talu kalmistul kunstnik Nikolai Triiki 130. sünniaastapäeva ja avatakse kalmistu uus aed.
Kunstnik Nikolai Triik (1884-1940) oli 20. sajandi alguse Eesti üks silmapaistvamaid kunstnikke, kelle elu ja looming on tihedalt seotud Paldiski ja selle ümbrusega. Nikolai Triik on maetud Leetse-Lepiku talu kalmistule. See talu oli kunstnikule väga olulise sentimentaalse väärtusega. Nikolai Triikile tähelepanu pööramine teadvustab Paldiski olulisust Eesti kunstiajaloos, seega ka laiemalt Eesti kultuuriruumis. Teiselt poolt tutvustavad Triigi tööd Paldiski kandi looduslikku ilu.
Praegu on Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS) missioonil Euroopa Kosmoseagentuuri sakslasest astronaut Alexander Gerst, 40. missiooni lennuinsener. Ta on sotsiaalmeedias juba kuulsust kogunud ebatavaliste piltidega Maast, millest kõige kuulsam on Iisraeli armee õhurünnak Gazale. Lisaks tegi ta fotosid Itaaliast, Kasahstani jõest, Sahara kõrbest, pilvedest Kanada ja Taani kohal ning veel mitmest paigast. ISSi astronautide pildid on sotsiaalmeedias väga populaarsed.
Cato instituudi (USA) vanemteadur Tom G. Palmer arvab, et venevastased sanktsioonid on sama ebaefektiivne rumalus, kui viiskümmend aastat tagasi USA poolt kehtestatud embargo Castro Kuuba vastu.
Türgi asepeaminister Bülent Arınç mõistis hukka televisiooni, mis noorsugu vaimselt ja moraalselt hävitab ning kutsus türklasi üles lugema koraani, et moraalne allakäik peatada. «Mehed ei tohi olla seelikukütid, vaid nad peavad hoolitsema oma pere eest. Naised peavad teadma, mida nad tohivad ja mida mitte. Naistel on ebasobiv avalikkuses naerda, naised ei tohi olla eelarvamustega ja naised peavad olema tagasihoidlikud.». Augustis toimuvad presidendivalimised ning võimul oleva peaministri Recep Tayyip Erdoğani vastaskandidaat Ekmeleddin İhsanoğlu, on aga vastupidisel arvamusel. Naised peaksid avalikkuses rohkem naeratama ja naerma, sest meie riigis naerdakse üldse liiga vähe,» Türgit peetakse progressiivseks ja nüüdisaegseks, kuna seal on naistel rohkem õigusi kui teistes islamimaades. Samas on riigis kasvanud naiste ja meeste palgavahe ning sundabielude ja perevägivalla juhtumite arv.
Terviseasjatundjate sõnul peaks suvise kuumuse ajal tarbima vett kuni viis liitrit päevas. Veepuudusest annavad märku peavalu, uimasus, nõrkus, iiveldus ja liiga vähene jääkainete väljutamine.
Loomasõnnikut on põllumehed valmis kasutama, inimeste oma ei taheta. Eestis on plaanis teha sellestki väärt põllurammu, töödeldes kanalisatsioonijäägid biosöeks. Biomassi kuumutamisel hapnikuta keskkonnas saadakse tahke süsinikurikas materjal, mis ongi biosüsi. Biosütt on võimalik toota pea kõikidest bioloogilist päritolu materjalidest, kuid levinumad toorained on puit, põhk, hein, sõnnik ja reoveesete.
Hiina arheoloogid leidsid Xuyi maakonnast Jangsust 2100 aasta vanuse mausoleumi, mis ehitati keiser Liu Fei´le, kes suri peale 26 aastast Jangdu keisririigi valitsemist 128 eKr kirjutab Yahoo News. Juba antiikajal rüüstatud mausoleumist leiti veel rohkem kui 10 000 arheoloogiliselt tähelepanuväärset objekti, mille seas oli ka kullast, hõbedast, pronksist, nefriidist ja lakitud puidust esemeid. Hiina arheoloogiaajaloo ainus terviklikult säilinud seest nefriidiga kaetud kirst leiti kõrvalkambrist. Lisaks oli matmispaigas mitu täissuuruses vankrit ning väiksemaid vankreid.
Eestlaste leiutatud ravivann loodab internetis koguda 30 000 dollarit. Idufirma Waterflighti esimeseks tooteks on veeteraapiaks ning trennijärgseks lõõgastumiseks mõeldud vann Swimitation. Praegu on eestlaste toodet toetatud 10 tuhande USA dollariga. 50 päevaga on eesmärk kokku saada 30 000 dollarit. Idufirma tiimi kuulub kuus eestlast, kelle seas on nii füsioterapeute kui ka psühholoog. Vanni idee looja on Heidi Rajamäe-Parik
Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal tegid detektoristid esialgsetel hinnangutel muistsete eestlaste ohverduspaigas ebaseaduslikke kaevamistöid. Eelmisel nädalal Viidumäel proovikaevamisi teinud Tallinna ülikooli arheoloog Marika Mägi ütles, et tõenäoliselt keerati metalliotsijal raud niiöelda maha, et leida värvilist metalli. Kaevatud aukude hulk viitab paljudele leidudele. Mägi sõnul on kannatajaks eelkõige ajalugu. «Suur tükk perioodist, mil saarlased olid Läänemere ruumis otsustavad tegijad, on sisuliselt minema visatud. Arheoloog ütleb, et isegi pildid rüüstajate leidudest oleks abiks, kuigi neid ei saaks uurimistöös kasutada raudkindla argumendina. Ehk hakkab mõnel Viidumäe rüüstajal südametunnistus piinama ja ta saadab fotod leitud esemetest Tallinna ülikooli ajaloo instituuti.
