Esireas lõpetajad: Markus Truumees, Jaak Chasse, George Ashford, Mariel Janums, Aleksander Aasmaa, Gustav Hansen, Aleksander Kolga, Arianna Sofia Jater. Taga seisavad õpetajad Brigitta Tuurmann, Kadri Kroon, Aleksander Kroon, Andrus Aasmaa, Merike Barborak, Marika Uus.
Laupäeval 31. mail toimus NY Eesti Haridusseltsi Eesti Kooli viimane koolipäev, lõpuaktus ja koolipidu NY Eesti Majas. Kaunis maikuu viimane päev tõi kohale rohkearvulise osavõtjate pere. Juba varajastel hommikutundidel oli Eesti Majas koolijuhataja Merike Barborak, kes tegi kõik, et õpilaste viimane koolipäev oleks igati meeldiv ja meeldejääv ja nõnda see oligi. Pidulikult riietatud õpilaspere, nende vanemaid ja vanavanemaid ootas EM suur saal. Osavõtjaid oli saabunud ka kaugemalt Chicagost, Kanadast ja mujalt. Kaunid aktusekavad eesti ja inglise keeles andsid põgusa ülevaate aktusepäevast ja NY EK tegevusest.
Aktus algas Eesti hümniga. Järgnes koolijuhataja Merike Barboraki tervitus:
“Tänase aktuse avan ma professor Paul Saagpaku sõnadega aastast 1975. Kooli juubeliaktusel pani ta tolleaegsele kooliperele südamele, et kuigi me oleme arvult vähemusrahvas, oma kultuurisaavutuste poolest sammume esireas suurte kultuurrahvastega. Ainult alal hoides oma keelt ja kultuuri, saame edasi kanda oma rahvuslikku vaimuvara. Kuigi nendest sõnadest on möödas pea 40 aastat ja ilmselgelt olid tema sõnad kantud tolleaegsest patriotismivaimust, siis need, kel õnnestus osa saada Arvo Pärdi ja Tõnu Kaljuste kontserdist sel nädalal Washingtonis või need, kel see õnn täna on, nõustuvad südamest professor Saagpaku sõnadega.
Eesti Kool on keelt ja kultuuri alal hoidnud ning vaimuvara edasi kandnud pea 75 aastat ja õpilaste arv ulatub sadadesse. Tänagi on meie seas neid emasid ja isasid, kes mäletavad hästi oma esimest koolipäeva ja viimast lõpuaktust.
Sel kooliaastal on meil õpilasi üle 70, lõpetajaid nende seas 8. Õpetajaid on 19. See on statistika. Tegelikku kooli nägu kannab aga iga õpilane, kes siin saalis istub. Needsamad lapsed, kes õpetaja Tiiu ja õpetaja Ivi juhtimisel all saalis laulavad oi-lii, oi-laa; needsamad, kes ei karda Eesti Maja käänuliste treppide peal jooksmist ega käänulist grammatikat; ja needsamad lõpetajad, kes alles paar nädalat tagasi said edukalt läbi eksamist, millega enamik saalisolijatest poleks hakkama saanud.
Kallid õpilased – ma usun, et teil on tulemas suurepärane suvi ja nii mõnegagi teist kohtume me Eestis kas siis laulupeol või metsas maasikaid või seeni korjates või Saaremaal kivirannas. Aga leidke ikka aega suve jooksul vähemasti üks eestikeelne raamat läbi lugeda või eestikeelne multifilm läbi vaadata.
Kallid emad-isad ja vanavanemad – aitäh teile, et te ei unusta oma päritolu ja aitate ka lastel seda kummalist maad ja kombeid mõista.
Kallid õpetajad, tänu teie tööle on meie kool elujõuline ja laste arv on järjest kasvanud.
Kallid lõpetajad, ma tean, et täna te olete tänulikud, et te enam ei pea laupäeva varahommikuti eesti kooli tulema, samal ajal, kui teie sõbrad mängivad jalgpalli või pesapalli. Aga teil on midagi, mida neil ei ole – teine kultuur, teine kodumaa ja sõbrad, kellega rääkida salakeeles. Hetkel te seda ei hinda, aga uskuge, see juhtub. Ja mina usun, et vähemasti mõned teist tulevad kooli tagasi. Küsige oma vanemate käest – nad kõik tulid tagasi!
Ilusat suve, toredaid elamusi, lõpetajatele tuult tiibadesse ja teistega kohtume uuesti sügisel!”
Konsul Renna Unt tervitas kohalviibijaid, eriti rõhutades noortele Eesti Kooli tähtsust elades võõrsil.
Tiiu Kütt’i juhtimisel eellasteaia õpilased Charlie Clements, Lydia Guerra, Heili Jalakas, Adrian ja Charlotte Jones, Stina Rajang, Kieran Vellore oma väikese õega, Daniel Wisoky esinesid lauluga „Mu koduke on tilluke“ lastekas.ee saatel. Õpetaja Tuuli Andrade lasteaia oskajate klassi õpilased Anouska Kroon, Oskar Kuldsepp ja Hendrik Hanikov ja ka Madis Jõks algajatest näitasid siltide peal, mis nad sel aastal õppisid (tähti, numbreid, laule ja rahvatantsu). Õpetaja Maria Beckeri juhtimisel 2 kl. oskajad Lukas Becker, JJ Guerra, Liisa Jalakas, Inger Kolga, Tormi Notton ja Stine Schwede rääkisid, mis neile Eesti Koolis meeldis. Vanemate klasside õpilased rääkisid, mida nad aasta jooksul olid õppinud. Õpetajate Sigrid Hankovi ja Teve Guerra juhendamisel 3 kl. oskajad Katrina Püssim, Kalev Viirand, Mikko Liivak, Toomas Becker, Christopher Koivo ja Amanda Wisoky kandsid ette Heljo Männi luuletuse „Viimane koolikell“.
Koolijuhataja Merike Barborak ja abijuhataja Teve Guerra tunnustasid õpetajaid lillede ja kaunite tänukaartidega. Õpetajad jagasid tunnistusi ning andsid lastele kingituseks nägusad eesti raamatud. Erikülaline tuntud solist Uku Suviste Eestist ei saanud esineda haigestumise tõttu.
Lõpuklassi õpetajad Kadri Kroon, Marika Uus, Brigitta Tuurmann ja Andrus Aasmaa jagasid tunnistused EK kahe klassi lõpetajatele. “Oskajate klassi” (õpetajad Kadri Kroon ja Marika Uus) lõpetasid Gustav Hansen, Arianna Sofia Jater, Aleksander Kolga ja Markus Truumees. “Algajate klassi” (õpetajad Brigitta Tuurmann ja Andres Aasmaa) lõpetasid Aleksander Aasmaa, George Ashford, Jaak Chasse, Mariel Janums ja Andre Janums. Kõik 8 lõpetajat sooritasid edukalt eelviimasel koolipäeval lõpueksamid, milleks neil tuli põhjalikult ette valmistada. Aktusel iga lõpetaja rääkis oma koolimälestustest NY Eesti Koolis ja avaldas tänu õpetajatele ja oma vanematele. Lõpuklassi lõpetaja Arianna Sofia Jater esitas klaveril Margo Kõlari „Martale“ filmist „Nimed marmortahvlil“. Lõpuklassi lõpetaja Aleksander Kolga esitas saksofonil Beethoveni „Ood rõõmule“, mis on Euroopa Liidu ametlik hümn. Gustav Hansenil oli omaloodud luuletus (vt. kõrval). Iga NY Eesti Kooli lõpetaja sai EK mälestuseks nägusa Eesti sini-must-valge trikolooriga sõrmuse ja Eesti laualipu. Tõesti, kaunid EK mälestuskingitused noortele! Paljud EK õpilased osalevad laulupeol, nende hulgas ka kõik 8 lõpetajat, mis on lõpetajate vanemate kingitus tublidele noortele!
Auhinnad: Püüdlikum õpilane on Mia Ehatamm, selle Toomas Sõrra annetatud auhinna andis üle eelmise aasta püüdlikum õpilane Merry Tuurmann.
Parim eesti keele rääkija – Talan Clements – Irja Otsa annetatud auhinna andis üle eelmise aasta parim eesti keele rääkija Tormi Notton.
Parim lõpetaja – Gustav Hansen – sai EK poolt kingituseks VES raamatupoe kinkekaardi, selle andis üle lõpuklassi õpetaja Kadri Kroon.
Hoogsalt kõlas lõpulaul „Suvi“ Kadri Krooni juhatusel. Aktuse teadustajad olid 5 kl. algajad, õpetaja Kadri Sepa õpilased: Daniela Andrade, Mikk Aasmaa ja Henry Ashford. Eriala õpetajad koolis sel aastal: Kadri Kroon – laulmine ja klaveril saatmine, Jaana Schwede – kodulugu ja raamatukogu, Aleksander Kroon – ajalugu, Marika Chasse ja Monica Truumees – rahvatants ja Aire Salmre – asendusõpetaja.
Järgnes lastevanemate korraldatud maitsev kohvilaud. Eesti Maja kohvikupidaja Inna Terepingult oli kolm maitsvat kringlit.
Meeldejääv ja kaunis NY Eesti Kooli aktus ja lõpupidu kestis mitu tundi. Õhtul võis veel kohata NY EK õpilasi koos vanematega Arvo Pärdi kontserdil Carnegie Hallis.
Aire Salmre
Lõpetajate õpetaja Kadri Krooni kõne
Head koolilõpetajad, kallid lapsevanemad, kaasmaalased siin New Yorgis.
Tahan esmalt tänada kõiki lapsevanemaid, kes te tulete ja toote kaugemalt oma lapsi New Yorki Eesti kooli. Eriti muidugi lõpuklasside lapsevanemaid, sest teie järjepidevus on üks põhjuseid, miks me täna kaheksale lõpetajale tunnistused kätte saame anda. See on emakeelse hariduse seisukohast väga tähtis tegu, millega annate oma lastele hoopis sügavama identiteeditunnetuse. Võõrsil end uhkusega eestlasena tundes on lapse elu palju rikkam ja tema juured kindlalt ühe kauge koduse maa küljes kinni. Pole vist vaja lisada, et kakskeelsuse positiivne mõju õpivõimele, ajumahu suurendamisele ja üleüldisele toimekusele on üha rohkem tõestust leidnud.
Jälle on kooliaasta märkamatult läbi saanud. Meie laupäevased kohtumised tunduvad pikkade tavakoolinädalate kõrval nii lühikesed. Kaks aastat lõpuklassi on möödunud linnulennul. Teist on sujuvalt saanud kaunid ja targad noored neiud ja noormehed. Kaks õpilast Karl Laurits ja Aren Clancy on selle kahe aasta jooksul talentidena kodumaale tagasi rännanud. Paar õpilast kahjuks loobunud oma eesti keele kallal jändamisest ja sujuvalt assimileerunud kohaliku kultuuriga. Teiste lastega oleme erinevates tasemegruppides koos abiõpetajatega kõvasti keele kallal tööd teinud. Oleme usinalt käänanud, pööranud, sõnu ritta seadnud, tõlkinud, lugenud, ette võtnud kirjandeid ja etteütlusi. Tahaksin siinkohal tänada kõik õpetajaid, kes lõpuklasside õpetamisega kahe aasta jooksul tegevad on olnud. Oskajate klassi õpetajatena on minu kõrval tegutsenud grammatika alal Aime Andra ja Ameerika koolis pedagoogina töötav Marika Uus. Algajate klassil on kahe aasta jooksul tulnud viie õpetaja juhendamisel keelt õppida. Esimesel aastal olid õpetajateks Merle Jalakas, Aivar Soosaar ja Ave Pluum. Teisel aastal Andrus Aasmaa ja Brigitta Tuurmann.
Ega see keeleõpe, eriti grammatika just maailma kõige huvitavam aine pole, eriti kui samal ajal võiks hoopis kodus Mindcraftis möllata või rulaga sõita ja sõpradega niisama chillida. Õnneks on eesti keeleõppes omad mängud olemas. Lõpuklassi ühisteks lemmikuteks on kujunenud strateegiamäng “Mees, kes teadis ussisõnu”, viktoriin “Tunne Eestit”, “Eesti puzzle” kokkupanemine ja “Aliase” eestikeelsed sõnaseletused. Eelmisel kevadel osalesime Haridusministeeriumi poolt korraldatud Eesti koolidele mõeldud “Tunne kevadet” võistlusel, kus üritasime eesti lastega New Yorgi kivisest linnast loodust ja kevademärke üles leida. Kooli lõpetuseks käisime ühiselt New Yorgi Eesti Peakonsulaadil külas.
Peakonsul Sten Schwede tutvustas lastele konsulaadi tööd ja igaühel avanes võimalus ise veidi konsuliametit proovida ja sõprade sõrmejälgi sisse skännida. See visiit haakus hästi koolis ühiselt loetud Eesti kirjanduse raamatuga, mis jutustas töövarjuna erinevate ametite proovimisest. Kirjanduse alustalaks oli meil Kalevipoeg, individuaalselt loeti kas Oskar Lutsu “Kevadet”, Silvia Rannamaa “Kadri kasuema” või kaasaegsemat eesti kirjandust. Talvisel jõulupeol esitasime klassiga katkendi Jaan Kaplinski “Neljakuningapäevast”. Eesti geograafia osas olid lõpueksami tulemused üllatavad. Paistab, et kaugel elavad lapsed tunnevad Eesti paiku une pealt, Kodu-Eestist pärit laste tulemused olid geograafia osas kasinamad. Eesti ajalugu õpetas kahe aasta jooksul kõigile eri tasemetele Aleksander Kroon. See oli 16-aastaselt tema esimene õpetajatöö. Ajaloo vastu tunti suurt huvi ja kuigi pika perioodi jooksul läbitud materjal algas muinasajast ja lõppes teise iseseivusajaga, olid eksamitulemused ajaloos väga head. Loodame, et kõik Eesti kohta õpitu ka kümne või kahekümne aasta pärast meeles on.
Tänase koolilõpuga seotud sõnad lõpp ja koolilõpetaja mõjuvad tegelikult eksitavalt. Teie kallid lõpetajad olete läbinud ühe etapi oma eestikeelsest haridusteest. Ent inimene õpib kogu elu. Nii on ka keelega. Keelt ja kultuuri ei ole võimalik selgeks õppida, sest need on pidevas muutumises ja arengus. Minu vanaisa ei kasutanud oma eluajal ühtki arvutit. Ta küll teadis, et Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonnas selline paari toa suurune instrument eksisteeris, aga ta ei osanud uneski näha, et vahepealne põlvkond saab kasutama lauaarvutit ja teie koolis hoopis rüperaali ja tahvelarvutit. Kes teab milliseid tehnilisi vidinaid E-eesti vajab ja kuidas need sõnad eesti keelde tekivad, teil on võimalus oma panus eesti keele arendamisse anda.
Jätkake õppimist samas vaimus, head edasist kooliteed, ükskõik kas see viib teid tagasi Eestisse, jätkub siin Ameerikas või hoopis mujal laias maailmas. Ärge unustage eesti keelt, lugege, suhelge ja skaipige ikka selle kauni kõlaga keeles.
Sära teie silmadesse ja edu edaspidiseks. Aitähh!!! Te olete parimad!