Veebruaris kerkis tarbijahinnaindeks 12%. Hinnakasv on juba viimased kolm kuud püsinud kahekohaline ning järjest suuremat mõju on hakanud avaldama toiduainete kallinemine, edastab LHV panga analüütik.
Veebruaris oli ligikaudu veerand kogu hinnatõusust põhjustatud just kallimatest toiduhindadest, sealjuures oli kartuli hind 122% kõrgem kui aasta tagasi ning värske köögivili ja kala üle 40% kõrgem. Suurim panus hinnatõusu tuli aga endiselt eluasemega seotud hinnamuutustest (elekter, gaas, soojusenergia).
Kui möödunud aasta lõpus võis oodata, et tänavu kevadel hakkavad hinnasurved leevenema ning hinnakasv vähemalt aelgustub, siis Ukrainas toimuv sõda on olukorda drastiliselt muutnud. Ettevõtete ja peatselt tõenäoliselt ka riikide otsused loobuda Venemaalt pärit naftast ja gaasist on energiakaupade hindu maailmaturul taas hüppeliselt kergitanud ning sõjategevus ähvardab hävitada ka tänavuse viljasaagi Ukraina põldudel. See tähendab ilmselt jätkuvat survet toiduainete hindadele, sest Ukraina on Euroopa suurim viljatootja. Lisaks on tõsiselt häiritud erinevate tööstusmetallide tarnimine Euroopas.
Viimased Eesti ettevõtjate küsitlused näitavad, et kõikides sektorites oodatakse eesseisvatel kuudel hindade edasist kasvu. Seda mõistavad ka tarbijad, kes tunnetavad viimaste kuude kontekstis ostujõu vähenemist ning kelle kindlustunne on selgelt langenud. Kui veel kuu aega tagasi võis oodata, et ettevõtjad suudavad hinnatõusuga sarnases tempos ka palkasid kergitada, siis praeguses ebakindlas olukorras tundub see üha vähem tõenäolisem.
Hinnatõus võib püsida sarnasel tasemel veel mõned kuud, kuid sõjategevuse jätkudes ei ole välistatud ka selle kiirenemine. Kõrgema võrdlusbaasi mõju hakkab selgemini avalduma aasta teisel poolel, mil hinnatõus peaks raugema, kuid paraku ei tähenda see hinnataseme üldist alanemist.
VES/LHV
LHV kommunikatsioonispetsialist
Telefon: 5666 2944
E-post: [email protected]
