Hiljuti sai dokumentaalselt kinnitust, et Hiiumaal asuv Ristna tuletorn pärineb kuulsa prantsuse inseneri Gustave Eiffeli Pariisis asuvast töökojast.
Ristna tuletorni ja Eiffeli seosest pajatavaid legende on räägitud pikalt, ent seni polnud keegi dokumentaalselt kontrollinud, kas nendel juttudel ka tõepõhi all on. Arhitekt Indrek Laos asus aga infot koguma ning sai mitmest allikast kinnitust, et Ristna tuletorni näol on tegemist Eiffeli ateljee toodanguga.
Leitust Eesti Kunstiakadeemias doktoritööd kirjutav Laos ütles ERR-ile, et ta suhtles sel aastal Zoomi vahendusel Eiffeli pärijate ühingu teadusnõukojaga, mille liikmed tegelevadki erinevate objektide ja Eiffeli tehase vaheliste seoste uurimisega.
“Eraarhiivis on säilitatud Eiffeli tehase toodangu pikk loetelu ja tõenäoliselt Eiffel ise pidas arvestust oma objektide üle. See algab aastast 1867 ja ta on pidanud seda kuni 1889. aastani. Eiffeli torni valmimise järgselt enam sissekandeid ei ole,” rääkis Laos, märkides, et Ristna tuletorni kohta on sissekanne vihikus olemas. Küll aga on Ristna asemel paberil kirjas Dagerort, sest just selle nime all teati Ristnat enne keelereformi. Hiiumaad nimetati toona aga Dagoks.
“See objekt oli teadusnõukojale teada, aga seda sidet, et Dagerort Ristnaga seostub, nad ei osanud ise näha. See oli nende jaoks üllatus,” tõdes Laos ja lisas, et Eiffeli toodangule viitas ka patendiameti arhiivist leitud metalltorni tehnoloogia kirjeldus ning dekoratiivsed elemendid, mis sarnanesid Eiffeli teistele töödele.
“Tööstuslikus toodangus väga palju kaunistuselemente kopeeriti, sest neid valmistati masinlikult. Näiteks piirdeelemendid, aknaraamid, detailid jne,” selgitas Laos, lisades, et sarnasusi võib märgata ka Eiffeli torni ja Ristna tuletorni dekoratiivsete elementide vahel. Välimus on aja jooksul muutunud
Ristna tuletorni tellis Tsaari-Venemaa valitsus eesmärgiga mereohutust tagada.
“Kuna kaubateed läksid Eestimaa randadest mööda, siis mereohutuse tagamiseks oli siin kõige olulisem majakaid paigaldada. Sel ajal oli Prantsusmaal tehnoloogia kõige paremini arenenud ja nad olid selles mõttes maailma tipus,” rääkis Laos, märkides, et prantslased olid oma tehnoloogia ka patentinud, mistõttu poleks teised ettevõtjad saanud samasuguseid lahendusi kasutada.
Metallkonstruktsiooni detailid valmistati 1874. aastal Pariisis Gustave Eiffeli tehases, transporditi seejärel Hiiumaale ja pandi seal kokku. Aastate jooksul on tuletorni väljanägemine aga muutunud.
“Ristna ei paista praegu selline metalltuletorn välja, sest ta on kaetud betoonsarkofaagiga. Seda tehti pärast Esimest maailmasõda, 1921. aastal sõjakahjustuste likvideerimiseks. Seepärast on ta meile tänini nähtav raudbetoontornina,” sõnas Laos.
Laosi sõnul aitab Ristna tuletorni päritolu kinnitamine tuletorniga seonduvat rohkem väärtustada ja selgitada. Näiteks lükkab see ümber levinud loo, et 1871. aastal osteti tuletorn Pariisis toimunud maailmanäituselt. Maailmanäitust toona Pariisis tegelikult ei toimunudki.
VES/ERR
