• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Kultuurierinevusi tuleb tundma õppida, mitte karta

VES by VES
10. august 2015
A A
17
VIEWS
Jaga Facebook'is

Sirje Kiin 2Kui asusin 1990. aastal tööle Soomes Turus Raadio Vaba Euroopa väliskorrespondina, arvasin, et sulandun uude keskkonda kergesti, sest mul oli Soomes palju häid sõpru, olin 25 aastat vaadanud Soome televisiooni, kuulanud soomekeelset raadiot ja tõlkinud mitu raamatut soome keelest.

 

Ometi sain kerge kultuurišoki. Inimeste individuaalne ruumi- ja ajataju oli täiesti teistsugune. Kogesin seda esiotsa kui tõrjumist, hiljem taipasin, et tegelikult oli tegu suurema respektiga teise inimese aja ja ruumi suhtes.

 

Kui olin Eesti-Soome vahet sõitnud juba kümme aastat, hakkas trügimine Eesti poodides ja järjekordades mulle natuke närvidele käima, tundus, et inimesed seisavad mulle liiga lähedal, räägivad liiga palju üksteisele vahele, katkestavad su lauseid, tulevad ootamatult, ilma ette helistamata külla ja üldse on kuidagi vähem ette ära organiseeritud kui soomlased. Soomes oli rohkem avarust ja inimestevahelist distantsi.

Teine suur erinevus oli soomlaste vastastikune ausus ja usaldus, sirgjoonelisus. Igaühe sõna maksis. Teatri- või rongipileti kassas võisid osta sooduspileti, piisas, kui ütlesid põhjuse, paberit ei nõutud, dokumenti ei küsitud. Imestasin esiotsa, aga harjusin sellega kiiresti. Inimene harjub ikka heade asjadega imekähku ära.

Veel suurema kultuurišoki osaliseks sain siis, kui asusin kümme aastat tagasi elama USAs Lõuna-Dakotas. Jälle arvasin, et tunnen ameerika elulaadi filmide ja kirjanduse põhjal. Aga kultuurierinevused üllatavad mind ikka veel jätkuvalt. Need ei pruugi olla kuigi suured, vaid väikesed igapäevased pisikombed.

Tundmatu inimene ujub sulle basseinis vastu ja naeratab. Ja Sina naeratad talle vastu. Teatri- või kinosaalis istujaist möödudes pööravad ameeriklased sulle selja, sest nägupidi teiste eest läbi trügimist peetakse ähvardavaks ja ebaviisakaks, risti vastupidi kui Eestis.

Enda mõõdutundetut kiitmist ei panda USAs pahaks, vastupidi, Sa pead seda igal juhul tegema, kui tahad töökohta saada, kõrgkooli õppima pääseda või üldse kuhugi edasi jõuda. Samamoodi pead uhkustama Brasiilias ja Prantsusmaal, ütlevad kultuurierinevuste uurijad.

Kui viisin oma ameeriklasest abikaasa esmakordselt eestlaste seltskonda, imestas ta, kui vaoshoitult me omavahel suhtleme. Mina pole tänini harjunud, kui häälekalt ja liialdades ameeriklased räägivad. Abikaasa kippus algul solvuma, kui ma ei reageerinud piisava innukusega tema sõnumitele, sest tema tõlgendas seda minu ükskõiksusena, mina jälle ei tahtnud mõjuda võltsilt ega ülepakutult. Mõne aastaga oleme saavutanud vähemasti perekondlikus suhtlusstiilis teatud tasakaalu: mina püüan reageerida natuke energilisemalt, tema üritab rääkida minuga natuke tasasema tooniga. Muidu tundus mulle, nagu pidanuks ta mulle elutoas kõvahäälset loengut, justkui seisaks ülikooli loengusaalis mitmekümne tudengi ees.

Ameerika mehed on ümberlõigatud, eurooplased, sh eestlased, mitte. See on väike intiimne detail, mida ei õpetanud mulle ei kirjandus ega filmid. Ameerika lapsevanemad usuvad, et poiste eesnaha ümberlõikamine on hügieeniline ja vajalik ega kahjusta väikelapse psüühikat, ehkki psühholoogilised uurimused kinnitavad vastupidist. Aga tüdrukute ümberlõikamist, mis on sundkombeks Aafrikas ja Lähis-Idas, peetakse USAs ja Euroopas kriminaalseks. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on üle maailma kuni 140 miljonit tüdrukut ja naist, kelle suguelundid on sandistatud. Protseduur on rahvusvaheliselt tunnistatud tüdrukute ja naiste inimõiguste rikkumiseks. Aga poiste ümberlõikamist ei taunita kusagil. Tõsi küll, eesnaha äralõikamine ei vähenda meeste seksuaaltundlikkust erinevalt kliitori äralõikamisest. Siiski söandan arvata, et mõlemad kombed on aegunud, vägivaldsed ja inimkeha suhtes loomuvastased toimingud, mis tuleks võrdselt ära keelata.

USA ülikoolides õpetatakse mh kultuurierinevusi ärisuhtlemisel teiste riikidega, peamiselt Aasia kommete erinevusi. Euroopa ja USA ärikultuuris ei nähta nii suuri erinevusi, kuid üht-teist siiski. Ameeriklastele ei meeldi näiteks brittide kodeeritud, kahepalgeliseks peetav kõnepruuk, kus midagi ei öelda kunagi otse välja. Eestlased peavad ameeriklaste või jaapanlaste lakkamatut kohustuslikku naeratamist võltsiks, ehkki see on neile kultuuridele loomuomane, seega siiras. Ameeriklased langetavad oma otsused tavaliselt kiiresti, jaapanlastel võib selleks kuluda nädalaid või isegi kuid.

Kultuurierinevuste uurimisega tegelevad kultuuriantropoloogid ja majandusteadlased, sotsiaalpsühholoogid ja lingvistid. Uuringud aitavad tundma õppida ning mõista erinevate riikide ja rahvuste käitumise kultuurilisi juuri ning põhjuseid. Kõik need teadmised aitaksid ennetada konflikte, kui ainult poliitilised otsustajad neid teaksid ja nendega arvestaksid.

„Suured multinatsionaalsed kompaniid on püüdnud toimimisviise oma kõigis tütarfirmades üle maailma küll ühtlustada, kuid maades, kus kultuurinormid erinevad märgatavalt firma emamaa kultuurinormidest, jäävad teistsugused vaated ja käsitused ikkagi püsima,“ ütleb kultuurierinevuste ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni ekspert Richard Lewis, kes on populaarse läbimurdeteose „Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääri” (1996, e. k. 2003) autor.

Lewis jagab kultuurid kolme kategooriasse: need on lineaaraktiivsed, multiaktiivsed ja reaktiivsed kultuurid. Lineaaraktiivsed on individualistlikud kultuurid, nagu Põhja- ja Kesk-Euroopa, USA; multiaktiivsed kultuurid on kollektivistlikud, suurperelised Ladina- ja Lõuna-Ameerika, Lähis-Ida; reaktiivsed kultuurid on Aasia kollektivistlikud kogukonnakultuurid. Lewise mudeli järgi kuulub Eesti koos Saksamaa ja Šveitsiga kõige individualistlikumat tüüpi kultuuride hulka.

Ülle Rannut, kes on seoses varjupaigataotlejatega uurinud kultuurierinevuste avaldumisvorme ja kultuurikonfliktide peamisi allikaid, toob näiteks kõige lihtsamad liigutused, mis võivad potentsiaalselt saada kultuurikonfliktide allikaks: ameeriklased teevad OK märgi, moodustades pöidla ja nimetissõrmega ringi, sama liigutust peetakse aga Brasiilias vulgaarseks, venelastele tähendab see nulli, jaapanlaste jaoks raha, araablaste jaoks kurja silma. Kui ameeriklane või eestlane raputavad pead, tähendab see eitust, bulgaarlaste jaoks aga jaatust. Püstise sõrme näitamine tähendab meie kultuuris teadagi mida, Malaisias aga tähendab sõrmenäitamine, et soovid hoopis head õnne.

„Meie ainus võimalus on kultuurierinevustega nii hästi kui võimalik toime tulla,“ kinnitab Lewis.

 

Sirje Kiin

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Jätkub Kaja Kallase grillimine,kes on järgmine peaminister?

15. september 2023
22

Kalev Vilgats: Keskerakond võib poolduda

15. september 2023
15

Tõnu Lehtsaar: Huumorist naljavaesel ajal

15. september 2023
19

Kalev Vilgats: Skandaalitorm raputab Kaja Kallase peaministritooli

13. september 2023
18
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    107 shares
    Share 43 Tweet 27
  • EKRE USA kandidaat Eesti riigikogu valimistel on Mike Calamus

    28 shares
    Share 11 Tweet 7
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    26 shares
    Share 10 Tweet 7
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    25 shares
    Share 10 Tweet 6
ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents

ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents

25. september 2023
Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja

Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja

25. september 2023
Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

25. september 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents
  • Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja
  • Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?