Enam kui 130 Baltimaade ajaloolist mõisa ja linnust avavad 2018. aasta suvel oma uksed külastajatele. Kolme riigi mõisate ühendused on koondunud, et tutvustada mõisate võrgu tihedust ja nende omavahelisi seoseid ning tõsta esile mõisate tähtsust kultuuri, majanduse ja oma piirkonna arengu vedurina nii ajaloos kui tänapäevalgi. Mäng kestab 24. maist 16. septembrini.
Kolme riigi mõisate ühenduste eestvedamisel ühinevad mõisad sümboolseks Balti mõisate ketiks.
Nii Baltimaade minevik kui ka tänapäev pakub põnevaid väljakutseid nii kultuuripärandi kui ka kultuuride vaheliste seoste mõtestamisel. Üks intrigeerivaid teemasid on ka mõisate saatus 20. sajandil. Varasemad poliitilise jõu kantsid, arhitektuuri- ja kultuurielu pärlid, kuulsate maadeavastajate, kunstnike, kirjanike, teadlaste jt kodud said endale hoopis uue kasutuse, väga paljud jäid aga lihtsalt lagunema. Mõisate taassünd algas tasapisi 1980. aastatel. Nende uurimine ja esimesed suured restaureerimistööd sillutasid teed taasühinemiseks Euroopa kultuuriruumiga 1991. aastal.
Mõisate säilitamisel ja hoidmisel on vaeva näinud nii riigiametid kui ka omavalitsused. Aga ka paljud eraomanikud, kes on panustanud oma aega, raha ja energiat mõisate hiilguse taastamiseks. Tänane väljakutse on taastada mõisa roll kohaliku majanduse ja kultuurielu keskusena vastukaaluks linnastumisele ja maapiirkondade tühjenemisele.
Mõisaomanike eestvedamisel sündisid kõigis kolmes riigis juba 2000. aastate alguses mõisate ühendused, et vahetada teadmisi ja kogemusi ning üksteist toetada. Tänavune külastusmäng on esimene suurem kolme riigi mõisate ühenduse ühine ettevõtmine. Mängu eesmärk on tutvustada mõisaid kui ajaloolist võrgustikku, otsida sarnasusi ja erinevusi ning tutvustada tööd, mis on tehtud meie ühise pärandi hoidmisel.
Mängus osalevate mõisate ring on suur. Tänase seisuga avavad oma uksed 59 mõisa Eestis, 45 Lätis ja 30 Leedus. Külastajatele on avatud nii juba oma suurepärase restaureerimise, muuseumite ja kultuurisündmuste poolest tuntud mõisad kui ka mitmed seni veel avastamata mõisad. Olgu nad siis suured või väikesed, heas seisukorras või alles tõsisema korrastamise ootel. Kõik nad on ajaloo tunnistajad ja igal neist on võimalus mõjutada oma ümbruskonna kultuurilist ja majanduslikku arengut.
Mõisate külastusmäng on pühendatud Eesti, Läti ja Leedu 100. aastapäevale ja Euroopa kultuuripärandiaastale, aga samuti kõigile neile inimestele ja organisatsioonidele, kelle missioon on hoida meie väärtuslikku mõisapärandit.
Mängu korraldavad Eesti Mõisate Ühendus, Eesti Mõisakoolide Ühendus, Läti Losside, Linnuste ja Mõisate Ühendus/Latvijas Piļu un Muižu Asociācija ning Leedu Losside ja Mõisate Ühendus/Lietuvos pilių ir dvarų asociacija.
Mäng toimub 24. maist kuni 16. septembrini. 28. oktoobril toimuvad kokkuvõtted ja lõpuüritus Lätis (täpsustamisel).
REEGLID:
Mängu eesmärk on kutsuda külastajaid terve suve jooksul võimalikult paljudesse mõisatesse. Kõik mõisad ei ole iga päev lahti. Oluline on lähtuda reisiplaanide koostamisel mõisamängu veebikalendrist. Info avatud mõisate, sündmuste ja sissepääsutasude kohta on alates mai keskpaigast olemas mängu kodulehel www.visitbalticmanors.com ja facebook’is https://www.facebook.com/visitbalticmanors/
Külastajad saavad igast mõisast oma külastajakaardile templi või kleepsu. Külastajakaarte saab alla laadida mängu kodulehelt või mängus osalevatest mõisatest. Kõigi osalejate vahel, kes on külastanud vähemalt 5 Eesti ja 10 naabermaade mõisa, loositakse 28. oktoobril mängu lõpuüritusel auhinnad. Auhindu on mitmes kategoorias ja need panevad loosirattasse osalevad mõisad.
Lisainfo:
Eesti, Riin Alatalu,
+372 5119439
