Rea Rausi kirjutis VES nr. #11, 15 märtsil 2018
Rea Raus kirjutab 15. märtsil ilmunud VES’is #11 eestlaste asutatud uuest organisatsioonist “Kogukonna Metsad”, mille eesmärk on Eesti metsa säilitamine metsa tagasiostu näol.
Mets on see, mis muude andide kõrval ka praegusaja saastavat õhku puhastab, inimese hinge ravib ja on ka eestluse vaimse jõu allikaks. Kirjutis tõstatab rahva tärkava ühistöö vajadust säilitamaks Eesti loodust, mille valitsus on unarusse jätnud.
Läbi aegade on eestlane oma vaimujõu ja sitkuse ammutanud maamullast ja loodusest. Ta on harinud maad ja maa on harinud tema vaimu. Kui mitmel korral eestlane oma maad ja talud on pidanud tagasi ostma võõraste vallutajate käest?
Juba enne esimest maailmasõda tekkinud poliitiliselt möllavas ajastus alustasid talumehed talude tagasiostu, asutasid Põllumeeste Ühistuid ja kooperatiive võimaldamaks koostööd ja arendamaks põllumajandust õitsvale järjele. See ühistegevus arenes ja kestis läbi esimese vabadusaja, vaatamata erinevatesse poliitilistesse erakondasse kuulumise isiklike vaatevinklite. Raske töö, armastus ja austus maa ja looduse vastu on eestlasi säilitanud, andnud sitkust ja jõudu aitamaks rahval põlvkondade viisi edasi püsida.
Ajaloo andmetel on juba muistse vabaduse iidsel ajal Eestimaa naabrid ja vallutajad olnud kadedad eestlase maa austamise ja harimise üle. Läbi ajaloo on rüüstatud, põletatud ja tapetud eesti maaühiskonda, aga ei ole suudetud hävitada lõplikult Eesti talu ja taluinimest. Alles pääle Teist Maailmasõda läks okupantidel korda hävitada Eesti Talu, kui hukati suur hulk talumehi ja nende loodud Ühistud. Okupandid teadsid vägagi hästi, et sellega nad kõrvaldavad aja jooksul lõpuks ka eestlase vastupanu mentaliteedi, mida andis rahva koostöö ja elamine kooskõlas Looja kätetööga, looduse austamise ja armastusega. See on alati olnud eestlase vaimujõu läte. Pärast mitmesaja-aastast ahistamist oli Eesti põllumees ikka võimeline olema esirinnas Eesti riigi loomisel ja edendamisel.
Uue vabaduse küllaltki pikk aeg näitab, et Eesti rahval on kõrini riiklikust hoolimatusest. Rahvas on ärkamas uuesti teadvustamaks tõde: kui hävib Eesti keel ja loodus, hävib ka riik. Kas niikaugele, et Eesti valitsuse kahjustavate tehingute ja riiki hävitavate seadusandlike otsuste tõttu peame hakkama ostma tagasi omi metsi?
Küsimus jääb, kas metsade tagasiostmiseks on küllaldaselt üle-Eestilist koostöövaimu ja legaalset kontrolli ka eraomandi metsamüüjate rahaahnuse ja tagasiostetud metsa laastamise ja varastamise vältimiseks? See nõuab üle-Eestilist ühistegevust, mis on vajalik meie riigi säilimiseks noorematele põlvkondadele, tagamaks haihtuvate taimeliikide väljasuremist, jne.
Rea Raus kutsub kõiki Eesti Looduse kaitseks annetama nii rahaliselt kui ka aktiivse panusega ühistegevusele: “Kogukonna Metsad”. Loodame, et see sünnib mitte ainult looduse säilitamise nimel, vaid ka rahva ühtsuse taastamiseks ja koostöö loomiseks; rahva vaimsete juurte uuestiistutamiseks Eesti loodusesse.
On vaja luua rohkem kohalikke “Metsaühistuid”, aga ka mahepõllumajanduslikke ettevõtteid, kus muld on vastuvõetav elusolenditele ja pole surnud keemia saast. Veel enam, vajalik on haarata kaasa avarama silmaringiga riigijuhid ja nooremad põlvkonnad, selgitades et “raha” pole ainuke väärtus siin maailmas.
Ühiselt kaitstes ja austades loodust, meie vaimsete elualade lätet, rikastub ja kestab Eesti ja Eesti elu.
Aime Andra
