• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Kaks raamatut Vladimir Putinist

VES by VES
21. mai 2014
A A
22
VIEWS
Jaga Facebook'is

Edward Lucas
THE NEW COLD WAR

 

Putin’s Russia and the Threat to the West

 

Palgrave MacMillan, New York ja Basingstoke, UK, 2008

 

Masha Gessen
THE MAN WITHOUT A FACE

 

The Unlikely Rise of VLADIMIR PUTIN

 

Riverhead Books, New York, 2012

 

Edward Lucas tunneb hästi Baltimaid ja Venemaad.  Ta on kirjutanud ajakirjas The Economist (London) idaeuroopa teemadel üle 20 aasta.  Nüüdsel ajal on tema üks The Economist peatoimetajatest; Energy, Commodities and Natural Resources editor.  Edward Lucas läheneb Vladimir Putimi teemale range objektiivsusega, nagu passib rahvusvahelise kuulsusega ajakirjanikule. Kõik tema väited on dokumenteeritud pikas viidete reas raamatu lõpus.

Masha Gessen on venelanna, kes 1991. aasta ülemineku ajal oli 20-tes aastates ning oskas kiirelt uue korraga kohaneda. Temast sai silmapaistev ajakirjanik, eriti populaarteaduslike artiklite kirjutamises. Tema lähenemine Vladimir Putini teemale on rohkem isiklik/tundlik. Võib ütelda, et rohkem venelik. Aga mõnes mõttes tulemusrikkam. Ka tema väited (peamiselt venemaa ajakirjandusest) on dokumenteeritud pikas viidete reas.

 

Tegelemises vastasega kehtib ütlus: “Kerge on hukka mõista; tarvis on mõista.”  Juhul kui suudaksime tungida vastase ajusse, et saaksime tema tegusid ennustada, suudaksime tõrjuda isegi ülekaalukat vastast. Seepärast soovitan neid raamatuid igale lugejale. Peame tundma oma vastast, tema tugevusi ja nõrkusi.

 

Alljärgnevas kokkuvõtes hüppan edasi-tagasi raamatute vahel, kuna nad täiendavad teineteist.

 

Alustan Masha Gesseni looga Putini lapsepõlvest.  Kuigi Putin oli ainus laps ning tema vanemad hoolitsesid tema eest suhteliselt hästi, lasti teda siiski päeva ajal omapead siseõuele korterimajade vahel.  See oli korratu plats, mis oli kaabakate päralt. Vladimir kohanes. Temast sai osav kakleja; ei mingeid reegleid, kratsis ja hammustas, kuidas iganes sai. Võimalik et tema kalduvus rahvusvaheliste kokkulepete hülgamiseks sai alguse siit, kus ta võttis igasuguseid reegleid vaid isikliku takistusena. Alguses hakkas Putin vastu oma ründajatele ja kiusajatele. Aga hiljem ründas ka teiste väiksemate poiste kiusajaid. Argpüks ta ei olnud.

 

Pioneeriorganisatsioon ei tahtnud teda algul vastu võtta; liiga korratu. Hiljem sidus ta oma karjääri KGB’ga, kus ta oli peamiselt ametnik paberitööl. James Bond tema ei olnud. Nikita Hruštšovi tütar ei pea temast lugu just selle tõttu. Masha Gessen mainib, et enamikul KGB personalist  võttis 75% tööajast raportide koostamine. Pole ime, et KGB oli üldiselt ülehinnatud ning ei olnud väga efektiivne. Putin hakkas harrastama judo-sporti. See meeldis temale, sest soodustas kavalust.

 

KGB’s töötades elas Putin  peamiselt Ida-Saksamaal, õppides ka saksa keele sulaselgeks. Sealne elu oli temale ja ta perele meeldiv, osalt töötasu suurema ostujõu tõttu. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine tähendas temale paljutõotava ning mugava karjääri lõppu ning sunnitud siirdumist teistele aladele.  Vist sellest tulenebki tema kurikuulus väide, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödunud sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Vladimir Putinile isiklikult nii oligi.

 

Pärast seda siirdus ta kodulinna Peterburi, kus ajas mitmesuguseid asju.  Sokutas ennast ka juhtivale positsioonile KGB järglases, FSB’s. Boris Jeltsini otsus minna erru avas talle uued võimalused, mida ta kasutas osavalt, tõustes suhteliselt tundmatu isiku seisusest õige kõrgele. Sellest tulenebki Masha Gesseni raamatu pealkiri.

 

Tema valimiskampaania ajal, 1999. a., juhtusid paljud kahtlased sündmused.  Kurikuulsaimad olid pommiplahvatused korterimajades, neli Moskvas ja kaks muudes linnades. Süüdistati tšetšeene. Kuid järgmine  juhtum Rjazanis pani FSB esmase kahtluse alla. Nad peaaegu kukkusid sisse. Siht oli rahvast terroristide vastu üles ärritada, seega soodustades hääletusi Putini poolt, kes lubas terroristid üles otsida ning hävitada isegi välikäimlates (Putini sõnastus). Ei hakka siin üksikasju serveerima, põnevam on neid raamatutest lugeda.  Edward Lucas ja Masha Gessen mõlemad väidavad, et kuigi on üpris suur tõenäosus, et need sooritas tegelikult  FSB, ei ole see 100% tõestatud. Hukkamõistuks sellest ei piisa; äärmiseks ettevaatlikuseks küll.

 

Edward Lucas toob  mitmed näited välisinvesteerijate halvasti kohtlemisest, isegi nende vangistamisest ja röövimisest.  Vladimir Putin ei tegutse venemaa majanduse huvides.

 

Näide Vladimir Putini egoismist on fotoop tema sukeldumisest Mustas Meres, tulles üles kahe antiikkreeka amforaga (veinivaasid). Tuli välja, et need panid sinna arheoloogid. Halenaljakas.  Tema põhjendus/seletus oli see,  et ta tahtis lihtsalt juhtida tähelepanu antiikajaloo lugemise tähtsusele. On teisigi samasuguseid näiteid, tagantjärgi põhjendatud õilsate sihtidega.

 

Ohtlikeim on, et lähtudes oma isiklikust kaotusest 1991. aastal, on Vladimir Putin võtnud Vene ja Nõukogude Impeeriumi taastamise oma peamiseks sihiks. Impeeriumid lähevad kalliks maksma. Majanduslikult nad ei tasu end ära. Kõik endised impeeriumimaad nagu Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Jaapan, jne. on oma impeeriumid ammu hüljanud ja on nüüd majanduslikult jõukal järjel. Rootsi oli 16.-17. sajanditel impeerium. Rootslased pidasid täpseid arveid. Kui impeerium kasvas, maksud suurenesid. Pärast lüüasaamist Peeter Esimese poolt impeerium likvideerus ning maksud vähenesid.

 

Kuivõrd on Vladimir Putin impeeriumimeelne ideoloog või kaabakas? Osaliselt on ta mõlemad. Pidagem meeles, et impeeriumite rajamine/taastamine on kaabakluse jõuliseim variant. Ideoloogid on lihtsamatest kaabakatest siiski ohtlikumad.

 

Kuidas niisugust tõrjuda?  Külmalt ja kavalalt. Eesti kaitsevägi ei tarvita sõna “vaenlane”, eelistades külmema tähendusega sõna “vastane”.

 

Vahetades teemat, kerkib küsimus, kuivõrd saab Eesti loota NATO kaitsele? See on hea küsimus, kuid juhul kui meie oma kahtlusi liiga valjult pasundame, võivad need  muutuda iseenesest täituvateks ennustusteks. Peaasi on, et NATO huvide südames on kaitsta igat liikmesriiki.  Sest juhul kui see ei teostuks, saaks NATO praktiliselt likvideeritud teiste usaldustkaotanud liikmesriikide poolt. Seda toonitas president Ilves (The Economist, 2014-5-3, lk. 23).

 

Andres Peekna, Ph.D.
Innovative Mechanics, Inc

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Jaanipäev Long Islandi Eesti Kodus on kujunenud jaanifestivaliks

Jaanipäev Long Islandi Eesti Kodus on kujunenud jaanifestivaliks

11. juuli 2026
37
Uusi sõnu Sõnause 2026 toiduteemaliselt võistluselt

Uusi sõnu Sõnause 2026 toiduteemaliselt võistluselt

11. juuli 2026
17
1960ndate Ameerika Eesti ajakirjandusest

1960ndate Ameerika Eesti ajakirjandusest

11. juuli 2026
36
Eesti helilooja Alisson Kruusmaa Tanglewoodi muusikafestivalil

Eesti helilooja Alisson Kruusmaa Tanglewoodi muusikafestivalil

27. juuni 2026
22
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Jaanipäev Long Islandi Eesti Kodus on kujunenud jaanifestivaliks

Jaanipäev Long Islandi Eesti Kodus on kujunenud jaanifestivaliks

11. juuli 2026
President Karis ÜRO Peaassambleel: Julgeolekunõukogu on halvatud

Riigikogu koguneb Eestile presidenti valima 2. septembril

11. juuli 2026
Uusi sõnu Sõnause 2026 toiduteemaliselt võistluselt

Uusi sõnu Sõnause 2026 toiduteemaliselt võistluselt

11. juuli 2026
Johannes “Karu” Nukk 100

Johannes “Karu” Nukk 100

11. juuli 2026
1960ndate Ameerika Eesti ajakirjandusest

1960ndate Ameerika Eesti ajakirjandusest

11. juuli 2026

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Jaanipäev Long Islandi Eesti Kodus on kujunenud jaanifestivaliks

Jaanipäev Long Islandi Eesti Kodus on kujunenud jaanifestivaliks

11. juuli 2026
President Karis ÜRO Peaassambleel: Julgeolekunõukogu on halvatud

Riigikogu koguneb Eestile presidenti valima 2. septembril

11. juuli 2026
Uusi sõnu Sõnause 2026 toiduteemaliselt võistluselt

Uusi sõnu Sõnause 2026 toiduteemaliselt võistluselt

11. juuli 2026

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Not enough quota to unlock this post
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?