President Toomas Hendrik Ilvese hinnangul peame loobuma suhtumisest, et meie tegevusest hoolimata läheb elus kõik üht või teistpidi niikuinii.
Ilvese sõnul sünnitab majanduskriis lisaks ainelisele nappusele ka abituse tunnet, et niikuinii ei saa midagi teha. “Me peame loobuma teismelise fatalismist, et kõik läheb üht või teistpidi niikuinii. Elus ei ole niikuiniisid, isegi meie riigi tagasisaamise võit ei tulnud niikuinii,” rõhutas president 24. veebruaril vabariigi 92. aastapäeva puhul peetud kõnes.
Abituse tunnet toidavad presidendi hinnangul meie endi loodud minevikumüüdid. “Mis on olulisem – 700 aastat orjaööd või 92 aastat omariiklust? Mis on olulisem – 50 aastat okupatsiooni või 20 aastat oma ühiselt ehitet riiki? Kas me määratleme end oma rahvale osaks saanud kannatuste kaudu? Või seeläbi, mida oleme ise teinud?” küsis ta.
Ilves tõdes, et kriisipäevil kergemini kerkiv kuri või kurb tuju toob ka nurina, justkui oleks meie praegune olukord kõige süngem, mida oleme kunagi kogenud. “Ei, see pole nii. Tegelikult on Eesti ja eestlaste olukord kõigi raskuste kiuste ikkagi võrreldamatult parem kui ühelgi teisel läinud sajandi perioodil.”
President meenutas, et alates hetkest, mil meie esiisad ja -emad võtsid 19. sajandil pähe, et oleme teiste rahvastega võrdväärsed, oleme ikka ja jälle leidnud oma teelt takistusi. “Oleme neid ületanud. Oleme sageli ületanud kõrgemaid takistusi kui seati teistele,” toonitas ta.
Et meie endi loodud riik oleks tugevam ja parem, peame edasi pingutama, jätkas Ilves. Tema sõnul kumab uus tõus juba ees, aga pole veel kätte jõudnud. Praegu on Eesti käeulatuses parimad võimalused edasi minna, rõhutas ta.
“Meie esiisad ja -emad lõid selle riigi 92 aastat tagasi, sest nad tahtsid ise otsustada, ise teha, ise seista. Ja nad tahtsid sedasama meile, oma lastele, lastelastele ja järgmistele põlvedele.
Meie täna vähem tahta ei saa.”
Poliitikute mängukire maksab kinni rahvas
President Ilvese sõnul on praeguse majanduskriisi üks õppetunde, et valimispopulismil ja poliitilisel mängukirel on hind, mille maksab kinni Eesti rahvas.
Tema hinnangul võiks enne järgmisi parlamendivalimisi jõuda erakonnad mõistlikule kokkuleppele teemade osas, millele algavas kampaanias keskendutakse.
“Minu hinnangul on nendeks teemadeks Eesti riigi halduskorraldus, hariduse tulevik, ühiskonna pikaajalisi vajadusi ja demograafilist tegelikkust arvestav maksu- ja eelarvepoliitika ning energiajulgeolek,” kõneles president.
Ilves meenutas, et kuu aega tagasi kutsus ta Eesti ajakirjanikke avalikult üles täpsusele ning palus neil hoiduda parlamendi kui institutsiooni ründamisest.
“Täna kasutan võimalust, et koputada Riigikogu 11. koosseisu liikmete südametunnistusele,” märkis Ilves.
“Teid on sinna valitud neljaks aastaks. Riigikogu on aga loodud kestma alatiseks. Hoides oma mainet, kaitsete te ka Riigikogu ja koos sellega meie demokraatlikku riiki. Sestap kutsuge ise ja avalikult korrale neid kolleege, kes oma mandaadiga kaasnevat vastutuskoormat kanda ei oska või ei taha. Olgu praakseadusi tootes või vääritult käitudes.”
Tööpuudus ei hakka kiiresti kahanema
President pööras oma kõnes tähelepanu ka tööpuuduse probleemile, mis on tema hinnangul praegu üks kõige valusam küsimus. “Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil,” lausus Ilves.
Ta rõhutas, et seetõttu peavad kõik – nii valitsus kui riik laiemalt, ettevõtted, seltsid ja kirikud, erakonnad ja perekonnad – pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada.
Presidendi sõnul ei maksa ennast petta lootusega, et tööpuudus hakkab kiiresti kahanema. “Kakskümmend aastat tagasi tabas Soomet samasuguse ulatusega majanduslangus. Siis taastus majanduskasv kahe aastaga, ent tööhõive hakkas kasvama alles kuuendal aastal,” tõi ta näiteks.
Ilves nentis, et tööpuuduse leevendamiseks on mõndagi tehtud, kuid sellest ei piisa. “Käes on õige hetk enesele tunnistada, et tööturg ei allu mitte meie rajatud süsteemile, vaid süsteem peab kohanema tööturul valitseva olukorraga.”
“Erinevalt eelmise suure kriisi ajast on meil nüüd töötuskindlustus. Seetõttu oleme paremas olukorras,” rääkis ta. Samas on paljud olnud ilma tööta juba nii kaua aega, et nad on jäänud arvestatava töötutoetuseta.
“Kui eelarvepuudujäägile kehtestatud vajalik piir vähegi lubab, siis tuleb otsida võimalusi pikendada töötutele väljamaksete perioodi Töötukassast,” leidis president.
Ilves mainis ka, et palju kõneainet tekitanud sotsiaalseid töökohti ei tohi karta. “Nende eesmärk on säilitada töölkäimise harjumust ja vältida käegalöömise sündroomi. Ent tööpuuduse sisulisi probleeme see ei lahenda.”
Presidendi EV 92. aastapäeva kõne refereeris Rahvusringhääling (ERR)
