Ajakirja „Välis-Eesti“ 2017 XXII toimetajad ja autorid soovivad pakkuda oma lugejatele teavet tänapäeval oluliseks tõusnud probleemidest Eestis, millel on märkimisväärne ühisosa väliseestlastega. Nii näiteks on olnud riigi juubelipidustuste eel eestlaste keelel ja meeles Vabadussõjalaste saatus.
Ühist muret on tekitanud meie riigi sünniloosse panustanud Vabadussõjalaste rolli kohta ilnunud erinevad arvamused ajakirjanduses. Avaldame sel teemal endise sõjaministri eksiilis, kolonel Jüri Toomepuu ja ajaloodoktor poliitikateaduste professori Toomas Varraku artiklid, mis peaks andma vastused paljudele küsimustele ja avama lahknevate arvamuste põhjuseid.
Välis-Eesti kogukonnad suurenevad, kusjuures on lisandunud ka uusi. Taasiseseisvumisele järgnenud viimasel 25 aastal on toimunud eestlaste suurenenud väljaränne. Seoses välisrände ja massilise sisserändega Eestisse on toimunud muudatused kõikides rahvastikuprotsessides. Meie rahvastiku struktuuri muudatused on alati lugejaile huvi pakkunud. Eesti uute põlvkondade tulevikuvõimalustest annab ülevaate demograafide Tallinna Ülikooli professori Allan Puuri ja Luule Sakkeuse artikkel „Eesti rahvastikuareng: prognoos aastani 2100 “. Autorid näitavad levinud arusaama, mille kohaselt hoogne sisseränne peaks pidurdama rahvastiku üldist vananemist, ekslikkust. Selle põhjuseks on asjaolu, et riiki sisserännanud hakkavad kohe vananema ja aja jooksul ühtlustub sisserändajate vanus vastuvõtumaa omaga.
Selle ajakirja veergudel avaldame teoloogiadoktor Tõnis Nõmmiku ülevaate koguduste tegevustest aastail 1944-2010, st ajani, mil Välis-Eesti kogudused kuulusid eraldi piiskopkonda. Rahvusvahelise sektantluse ja aktiivse sisserände tagajärjel asutatakse Eestis ühe enam uusi erinevate usutunnistusega kogudusi. Milliseid eesmärke need kogudused omavad, saame lugeda meditsiinidoktori Jüri Raudsepa artiklist „Islamialdis Euroopa ja õigeusklik Venemaa“.
Ajakirja teises osas avaldame kolme väliseestlase kirjutisi oma elust Lätis, Soomes ja USA-s. Neid erineva elukutsega autorite – muusiku Mari Järvi, filoloog Inna Feldbachi ja ortopeedi Andris Laasti artikleid lugedes tunnetame tugevat sidet Eestiga ja eestlaseks olemise väärtustamist.
Ajakirja kolmas osa on pühendatud Välis-Eesti Päevale 26.11.2016 Tammsaare Muuseumis, kus kuulasime huviga filoloogiadoktor Maarja Vaino akadeemilist loengut sellest, mis teeb A.H. Tammsaarest aegumatu kirjaniku. Ajakirja veergudel on avaldatud loengu kokkuvõte „Tõe ja õiguse aasta ning Tammsaare irratsionaalne poeetika“.
Koosviibimisele kogunenud külalised, sh ka sõbrad Lätist õnnitlesid kirjanik Mats Traati 80. Sünnipäeval ja meie südamed pakatasid aukatusest ja imetlusest, kui saime teada, et Välis-Eesti Ühingu auliige Mats Traat on 80 teose autor. Vestlus eesti pagulusluulest Artur Laasti esitusest sobis sellesse poeetilisse mõttemaailma.
Ajakiri on loetav veebiväljaandena aadressil https://www.valiseesti.org/ajakiri/valis-eesti-uhinguajakiri-valjaanne-2017
Head lugemist!
Leili Utno,
ajakirja „Välis-Eesti“ peatoimetaja
