Vabariigi aastapäeva aktuse esinejaid. Ees paremalt: Lakewoodi Eesti Ühingu abiesimees Erik Must, kooliõpetaja Helica Deshaw, 3 Saare Vikati rahvatantsijat, keskel juht Liisi Vanaselja. Tagareas paremalt: teadustaja Ilmar Vanderer; aktuse kõneleja, dokumentaalfilmide tegija Marcus Kolga Torontost. Neljas paremalt Lakewoodi Eesti Kooli juhataja Külli Rannamäe. Tagareas vasakult: laulja Ülle Bucholz, kooliõpetaja Ly Vija, kooli lauluõpetaja ja klaverisaatja Luule Prima koos kooli laste ja Saare Vikati rahvatantsijatega.
Koolilapsed ja rahvarõivastes tantsijad olid juba varakult kohal Lakewoodi Eesti Majas, kus nad ootasid Eesti Vabariigi 96. aastapäeva aktuse algamist. Väljakuulutatud kellaajal algas aktus Eesti ja Ameerika lippude sissetoomisega. Lauldi Ameerika hümni Luule Prima klaveri saatel koolilaste eestlaulmisel. Palvuse ütles diakon Kalju Ets, paludes Jumala õnnistust aktuse korraldajatele, esinejatele ja perenaistele, ning seda, et me kunagi ei unustaks nende panust, kes andsid oma parima Eesti Vabariigi vabaduse kaitsel.
Langenuid mälestati püstiseistes ja kuulati Imbi Sepa esituses tuntud värsse “Puhake, paremad pojad”. Luule Prima klaverisaatel laulsid Lakewoodi Eesti Kooli lapsed laulu sinimustvalgele, lehvitades väikseid lipukesi laulu ajal ning hoogsa “Vasak ja parem”, teades ka hästi, kumb jalg on vasak, kumb parem.
Pagulaseestlaste kolmandast generatsioonist pärinev Andres Simonson tervitas saabunud publikut nii eesti kui ka inglise keeles. Tsiteerin tema tervitust lühidalt eesti keeles, kuid tema huvitava ja mõtlemapaneva tervitussõnavõtu teksti saab lugeda VES-i ingliskeelses osas. Simonson jagas kuulajatele oma mõtteid eestlaseks olemisest Ameerikas, mis asub umbes 7000 kilomeetri kaugusel Eesti pealinnast Tallinnast. Ta rääkis, et kirjutab veebiajakirjas “Estonian World” ja luges huvitava katkendi oma kirjutisest, milles analüüsib nii eestlaseks kui samal ajal ameeriklaseks olemist, olles seega Ameerika eestlane ehk “Estonian-American”.
Püsti seistes lauldi eesti lipulaulu “Kaunistagem eesti kojad” Luule Prima klaverisaatel.
Teadustaja Ilmar Vanderer tutvustas aktuse peakõnelejat Toronto eestlast Marcus Kolgat, kes on rahvusvaheliselt tuntud dokumetaalfilmide tegija. Ta on teinud kaks filmi: “GULAG 113” , milles tema ja ta vanaisa Eduard lähevad külastama N. Liidu Siberit, kus vanaisa Eduard koos 30,000 teise eestlasega töötas ebainimlikus olukorras vangilaagris, ja “Sinking The Gustloff”, pagulaslaevast, mis uppus torpeedo tagajärjel. Marcus on sündinud Torontos, lõpetanud sealse eesti lasteaia, algkooli, keskkooli ja eesti gümnaasiumi, on Lembitu skautlipkonna liige ja olnud suviti Jõekääru lastesuvekodus. On abielus Monikaga ning peres on kaks last. Marcus Kolga on “Marcus’ Liefa Communications” firma omanik, mis disainis Washington, DC-s asuva “The Global Museum of Communism”. Ta on asutamas “Estonian-Canadian Chamber of Commerce”, olles praegu selle abipresident.
Marcus Kolga tänas Lakewoodi Eesti Ühingut teda kutsumast ja Viiu Vandereri, kes temale tähelepanu juhatas. Ta avaldas oma sügavat heameelt, et oli saanud sellise lugupidamise ja tähelepanu osaliseks. Tema pikem, äärmiselt huvitav ja informatiivne ning aktuaalset poliitilist olukorda Eestis käsitlev kõne või katkendeid sellest tuutakse selle lehe veergudel hiljem. Kuulajad tänasid kõnelejat pika aplausiga.
Lakewoodi Eesti Kooli lapsed esinesid toredasti ja hästi eestikeelseid laulusõnu mäletades lauluga “Mu koduke on tilluke”, tüdrukud laulsid hoogsalt ja rõõmsalt “Tiiu talutütrekene” ja koos tantsiti ja lauldi viimaseks lauluks “Kaerajaani”. Laulmist juhatasid koolijuhataja Külli Rannamäe, õpetajad Helica Deshaw ja Ülle Bucholz, kes saatis laulmist kitarriga ning Luule Prima klaveril. Koolilaste lavalt lahkudes jäi lavale kitarriga laulja Ülle Bucholz, kelle armas esinemine on tuttav Lakewoodi eestlastele nii eesti maja üritustelt kui ka jumalateenistustelt kirikus. Ülle laulis kauni Toomas Lunge “Maa tuleb täita lastega” ning liigutavalt kauni “Eesti muld ja eesti süda”, sõnad Lydia Koidula, viisi loonud ja omal ajal esitanud Urmas Alender, kelle elu lõppes enneaegselt Balti mere külmades voogudes koos Estonia reisilaevaga.
NY Eesti Haridusseltsi rahvatantsijad Saare Vikati koosseisust lõpetasid oma esinemise traditsioonilise “Tuljakuga”. Fotod : Liisa Mai Karuks
New Yorgist oli kohale tulnud kolm paari Saare Vikati rahvatantsijaid, kes esitasid hoogsalt neli tantsu, saade helilindilt: “Tantsime aissa”, “Jooksupolka”, “Pere labajalg” ja toredasti lõpetatud “Tuljak”. Tantsud õpetas ja juhatas Liisi Vanaselja.
Teadustaja Ilmar Vanderer luges ette ERKÜ tervituse Vabariigi aastapäevaks, mida oleme saanud lugeda ka VES-i veergudel, ning tervituse Eesti Vabariigi suursaadikult ÜRO juures, Margus Kolgalt (pange tähele Kolgade eesnimede erinevus – Marcus ja Margus – nad pole sugulased).
Suursaadik Kolga tervitas Lakewoodi rahvast vabariigi 96. aastapäeva puhul ning jätkas: “Viimased 23 aastat, mil oleme saanud ise olla, ise enda eest vastutada ja teha seda, mida oma rahva heaks õigeks ning oluliseks peame, on olnud kokkuvõttes vägagi edukad. Sama kiire arenguga, kui need, mis meile enne II maailmasõda anti, samas loodetavasti kestlikumat tulevikku lubavad ja tagavad. Me oleme näidanud end eduka, enesega hästi hakkamasaava ja teistele vähe muret tekitava riigina. Algaastate rabedast olukorrast, kus paljud maailmas ennustasid meile pikaajalist ebastabiilsust, on kindlalt välja tuldud ja kõikidele demokraatia ja õigusriigi toimimist näidatud.
Meid on arenenud maailma riikide sekka võetud ning lõpuks oleme ka majandussurutise raskustele suuresti oma otsustusjõul lahenduse leidnud. Vabadus ja iseolemine ning selle tingimustes tehtud otsused ja rahva pingutused on viinud Eesti lähemale heaoluriigile, kus on nüüd palju julgem ja parem elada kui kunagi varem. Elu läheb edasi. Maailm muutub, muutume meiegi. Panen südamele, et hoidke eestlust, hoidke eestlasi, tundke koos rõõmu, toetage üksteist raskustes ja hoidke sihid selged. Siis on Kalev, kes 1918. a. koju jõudis, õnnelik ja saab rahulikult põrguväravas valvata, et me sugu kasvaks ja kosuks. Head Vabariigi aastapäeva. Hoidke end.”
Ligi 70 aastat on viibitud paguluses või pagulase järeltulijatena võõral maal, mis juba kodumaaks muutunud, kuid eestlastena, ja igal aastal Eesti Vabariigi aastapäeval tõustakse laulma härduses eesti hümni, nii ka sel aastal. Koolilapsed olid kogunenud lavale eestlauljateks, hümni sõnad kõikidel hästi pähe õpitud, klaveril saatis Luule Prima.
Lakewoodi Eesti Ühingu abiesimees Erik Must tänas südamlikult esinejaid, korraldajaid, köögipersonali, peakokka Ülle Salurit ning Imbi Sepp andis esinejatele valgeid roose, sinimusta lindiga kimbuks seotud. Oli ilus ja meeldejääv ka selleaastane isademaa, Eesti, sünnipäeva tähistamine.
Kaunid kavad kujundas Erik Must. Aktus toimus Ferdinand Rikkale pühendatud suures saalis. Tema kutsuti Issanda igaviku saalidesse 2013. a. Ta oli tulihingeline eestlane, rahvatantsuõpetaja ja kohaliku eesti koguduse liige. Lakewoodi Eesti Maja suur saal pühitseti tema nimeliseks 7. septembril 2013. a.
Airi Vaga