Garrick Ohlsson, Neeme Järvi ja ERSO Kravis Centeri laval, 29. jaanuar 2018. Foto: blog.erso.ee
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) lõpetas 7. veebruaril oma kolmanda Ameerika turnee, mille käigus anti seitse kontserti erinevais paigus. Muuhulgas esineti ka Michigani osariigis, mille aukodanik on orkestri peadirigent Neeme Järvi.
Muusikute muljeid saab lugeda ERSO blogi vahendusel blog.erso.ee ja ERR kodulehe kaudu saab kuulata kontserdireisile pühendatud Klassikaraadio saateid.
Avaldame blogist katkendeid.
St. Augustine – turnee esimene kontsert toimus Ameerika vanimas linnas
27.01.2018 St. Augustine’i ajalugu ulatub aastasse 1565 ning linn sai nime selle järgi, et hispaanlastest maadeavastajad eesotsas admiral Pedro Menéndeziga märkasid oma laevastikuga tulles siin rannikut 28. augustil ehk Püha Augustinuse päeval. Aastal 1819 loovutas Hispaania oma alad Floridas USAle.
Alates 19. sajandi lõpust on St. Augustine olnud üks Florida olulisi turismisihtpunkte. Seda eelkõige tänu mõjuka kütuse- ja transpordiärimehe Henry Flagleri tegevusele, kes rajas linna arvukalt hotelle ning edendas Florida Atlandi-äärse ranniku elu ulatusliku raudtee, Florida East Coast Railway ehitamisega.
Just Flagleri nime kannab St. Augustine’is 1968. aastal asutatud kolledž, mille ühes saalis ERSO 27. jaanuari õhtul esines.
/…/Turnee avakava kõlas Arvo Volmeri juhatusel. Alustati Pärdi “Fratresega”, järgnesid Mendelssohni viiulikontsert Triin Ruubeli soleerimisel ja Dvořáki 7. sümfoonia.
Publik on siin valdavalt eakas ja hallipäine, soe ja rõõmsameelne. Reaktsioonid ettekandele olid ülivõrdelised – seisvad ovatsioonid ja braavohüüded. Kusjuures publiku hulgast inimestega rääkides mainiti korduvalt, et nii sooja vastuvõttu ei pälvi esinejad St. Augustine’is just sageli. Juba varasematest kogemustest oli teada, et parim koht publikuga suhtlemiseks on ERSO Cdde müügileti juures. Just siia kogunevad kontserdikülastajad muljeid jagama, kiidavad orkestrit ja dirigenti ning ei varja oma imetlust noore solisti Triin Ruubeli virtuoosse ja mõjuva esituse üle. Just siia kogunevad ka need, kel endal või kelle lähedastel isiklikud suhted Eestiga.
Kontserdil oli ERSO omaaegse viiuldaja Leida Aro tütar, kellel oli kaasas oma ema foto ja kes jagas kuulajatega mälestusi 1944. aastal Eestist põgenenud Leida Aro saatusest. Foto: blog.erso.ee
Neeme Järvi: “Oleme kraavis”. West Palm Beachi Kravis Center – USA ainus kontserdisaal, kus ERSO esines juba kolmandat korda
30.01.2018 Esmaspäeva päikeseline ja soe ennelõuna oli muusikutel vaba. See oli parim aeg nautida Atlandi ookeani suuri laineid ja mõnusat rannaliiva.
/…/Õhtul ootas päikese paistel ja soolases vees lõõgastunud muusikuid ees kontsert West Palm Beachi uhke Kravis Centeri peasaalis – 2195-kohalises kolme rõduga Alexander W. Dreyfoosi nimelises saalis, mille laval on ERSO esinenud varem juba kahel korral: 2009. aastal Eri Klasi ja 2013. aastal Nikolai Aleksejevi juhatusel. Nüüd oli dirigendipuldis orkestri peadirigent ja Eesti oma mees Floridast – maestro Neeme Järvi.
Nagu varasematelgi kordadel, oli lavast paremale valgussõõri seatud Eesti, vasakule Ameerika Ühendriikide lipp. Kui eelmisel Ameerika turneel kõlas Elleri “Kodumaine viis” lisaloona, siis seekord, Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud turneel, oli see kontserdi avateoseks.
Siin pildi peal on ERSO mängijad 29. jaanuaril 2018 Paul Vestersteini kodus Floridas, enne ERSO kontserti 8pm Kravis Center Palm Beach, Maestro Neeme Järvi dirigeerimas. Külalised toodi kolme autoga lõunasöögile, kõik ujusid Atlandi ookeanis, võtsid jacuzzit ja Florida päikest. Foto ja tekst: Paul Vesterstein, pildil keskel valgete sokkidega
Solistina oli orkestril au tervitada Ameerika nimekaimate pianistide hulka kuuluvat Garrick Ohlssonit – väärikat vanameistrit, kelle rahvusvaheline karjäär sai alguse 48 aastat tagasi triumfaalse esikohavõiduga rahvusvahelisel Chopini klaverikonkursil. Ohlssoni repertuaaris on enam kui 80 klaverikontserti, millest seekord tuli ettekandele Johannes Brahmsi grandioossete mõõtmetega esimene, dmoll. Nii lummav, loomulik, vaba ja pealtnäha vähimagi füüsilise pingutuseta oli see Brahms. Suur pill oli pianisti hiiglaslike kämmalde all sõnakuulelik ja taltsas, võrratult täpne ja helises imeliselt. Lisapalaks esitatud Chopini valss cis-moll kinnitas eelpoolöeldut veelgi.
Kontserdi teises poole kõlas Sibeliuse kolmas sümfoonia ning lisapalaks Neeme Järvi üks vaieldamatuid lemmikuid, sama helilooja “Andante festivo”. Just selle looga astuti kindlal sammul kraavist ehk Kravise keskusest välja. Loodetavasti ikka selleks, et järgmise turnee ajal naasta.
Kui St. Augustinis oli publik valdavalt hallipäine, siis West Palm Beachis sai tõmmata paralleele lausa Eestiga. Umbes pooleteist tuhande kuulaja hulgas oli suur osa noori ja keskealisi ning nagu juba ette arvata, oli eesti keelt kõnelevate kuulajate hulk suur.
Eriliselt hea koht publikuga suhtlemiseks on ERSO pikk plaadilett. Eelkõige tullaksegi sealt otsima just äsja kontserdil kuuldud teoseid, kuid kui täpselt neid ei saa, siis midagi sobivat leiab pea igaüks – plaadivalik on rikkalik ja mitmekesine nii repertuaari kui dirigentidesolistide osas. Just plaadileti ja ERSO turneebänneri juurde kogunevad nii vaheajal kui pärast kontserti need, kes oma muljeid jagada soovivad. Nii oleme kuulnud arvukalt lugusid põnevatest elukäikudest ja värvikatest teekondadest, kuidas üks või teine Eesti juurtega inimene on oma elu Ameerikaga sidunud. Lisaks sõjapõgenike järeltulijatele on tekkinud arvukalt neid, kes on Ameerikasse elama asunud viimastel kümnenditel. Lõuna Florida Eesti Selts on neid võõrsil ühendavaks organisatsiooniks, seltsi sekretär Terje Van Schaikiga rääkides jäi kõlama mõte, et lisaks kultuurivahetusele soovitakse enam tähelepanu pöörata ka Eesti ja Ameerika vahelistele ärikontaktidele. Käesoleval aastal on aga kesksed Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud üritused.
Miinus 40 kraadi. Kaks kontserti Iowa osariigis: Mason City ja Ames
03.02.2018 Teisipäeval lehvitasime lennukiaknast Floridale ja soojale ilmale ning võtsime suuna põhja poole. Startisime imeilusast sadama- ja kuurortlinnast Fort Lauderdale’ist, kus ERSO eelmisel turneel ka kontserdi andis. Pärast kolmetunnist lendu oli vahemaandumine St. Louis’s ning seejärel pärast tunniajast lendu juba Iowa osariigis Des Moines’is (hääldatakse siin de moin). Temperatuurivahe oli ei rohkem ega vähem kui 40 kraadi: +25° juures astusime lennukisse ja Des Moines’is ootas ees krõbekarge -15° Celsiuse järgi.
/…/Nagu ikka, reisib orkestriga koos ka pilliauto – suur Ameerika reka, mille haagis on peaaegu servast servani täis kontrabasse, tšellosid, löökpille, tromboone ja esinemisriiete stangesid. Ka pikemaid vahemaid, mida muusikud läbivad lennukitega, sõidavad pillid mööda maismaad. Floridast Iowasse startis pilliauto kohe pärast West Palm Beachi kontserti, et läbida kaks ja pool tuhat kilomeetrit. Veel tuhande kilomeetri võrra pikem tee ootab ees pärast kontserti Ann Arboris, kust kogu seltskond võtab suuna Californiasse – instrumendid taas pilliauto, muusikud lennukiga. Vahepealsed lühemad sõidud teevad muusikud kahe mugava bussiga.
Kolledžitel ja ülikoolidel on Ameerikas väga uhked kontserdisaalid suure lava ja ühe või mitme tuhande istekohaga. Seega suurepärased võimalused kultuuri edendamiseks, ise tegemiseks, nautimiseks. Põhja-Iowa kolledži auditooriumis, kus toimus ERSO kontsert, esinevad põhiliselt küll muusikali- ja draamatrupid ja erinevad bändid, aeg-ajalt juhtub sekka ka süvamuusikat, eelkõige kooliorkestrite või -ansamblite näol. Vaatamata sellele, et tegemist oli ülikoolilinnakuga, oli noorte osakaal publiku hulgas väike, valdavalt olid kuulajaiks kohalikud või ümbruskonnast kokku tulnud muusikahuvilised eakad inimesed. Tuldi aga ka naaberosariigist Minnesotast. Oli nii neid, kes terve elu jooksul oma osariigist kaugemal käinud ei olnud, kui ka neid, kes alles hiljuti kruiisilaevaga Tallinnat ja Peterburi külastanud ning soovisid meiega jagada oma muljeid Tallinna kaunist vanalinnast.
Jätkub
