Kirjandusteadlane Sirje Kiin, PhD, valiti 2012 augustis Kotkajärve MÜ audoktoriks ehk Ülikolliks, ta on neljas naine, kes selle aunimetuse osaks on saanud alates 1983. aastast, mil seda aunimetust välja hakati andma. Sirje Kiin on ka Kotkajärve MÜ nõukogu liige.
Intervjuu Metsaülikooli lektori Sirje Kiiniga
Mis muljed jäid 2012.a. MÜ osavõtust? Mida ootad nüüd?
Olen tänulik, et mind on kutsutud Kotkajärvele õpetama juba kolmandat korda järjest.
Mullune Metsaülikool Kotkajärvel oli taas üks tükike eestlusele pühendunud Eestit, mis just kauguse tõttu emamaast omandab rohkem rahvusromantilisi värve kui mõnigi arginetavaline koolitus kodumaal. Kotkajärvel on juba looduse tõttu rohkem pühendumist ja pühatunnet.
Millega tegeled?
Eks ikka oma eriala – kirjandusteaduse ja eesti luulega. Talvel koostasin Marie Underi suveluule valimiku, mis ilmus juunis. See on jätkuks Underi loodusluule sarjale, milles “Kevad” ja “Talv” ilmusid 2012, “Sügis” peaks järgnema 2014. aastal, kirjastajaks Tammerraamat. Neljaosaline kaunis teostesari on illustreeritud Underiaegsete eesti kunstnike loodusmaalidega, kujundajaks Angelika Schneider.
Igor Kotjuh tõlgib praegu minu suurt Underi monograafiat vene keelde, sestap lühendasin ja kohendasin monograafia teksti vene lugeja tarvis.
Sain just äsja teate, et Hooandja (ühisrahastusplatvorm, kus head ideed leiavad teostuse) on heaks kiitnud ning vastu võtnud minu projekti, nimelt olen otsinud juba mõnda aega rahastust Underi monograafia ingliskeelse tõlke jaoks, sest hea akadeemiline väliskirjastaja (Peter Lang) ning head tõlkijad on valmis ja tahet tulvil. Arvan, et 20. sajandi kõige mõjukam eesti luuletaja Marie Under väärib, et tema haruldaselt pikk, dramaatiline ning rikas elu- ja loomelugu oleks kättesaadav ka ingliskeelsele maailmale. Kõik, kes soovivad Marie Underi eluloo ja luule inglise keelde jõudmist toetada, saavad peatselt septembris seda Hooandja kaudu teha: http://www.hooandja.ee/
Kevadtalvel kirjutasin artikli Ivar Ivaski võõrkeelsest (saksa- ja ingliskeelsest) luulest, mida eesti lugeja ei tunne, artikkel ilmus Loomingu mainumbris. Uurin Ivaski mahukaid ning rikkaid kultuuriloolisi päevikuid (56 käsikirjalist köidet) ja üleilma kirjavahetusi, kirjutamaks tasapisi tema biograafiat. Loen palju, peamiselt eesti, soome ja inglise keeles, rohkem küll biograafiaid ja mälestusi kui ilukirjandust. Kasvatan lilli, ujun ja mängin golfi, just hiljuti sain oma elu esimese birdie (pall auku kahe löögiga, par oli 3).
Millest kavatsed rääkida?
Tänavu pean Kotkajärvel ja Torontos Tartu College`s (27. augustil) loengu Juhan Viidingust (1948-1995), legendaarsest luuletajast, näitlejast ja lauljast, kelle mõju kasvab ja kelle tähendus eesti luulekeele arengule on revolutsiooniline. Mul on olnud õnn Juhanit ja tema peret ligi pool sajandit lähedalt tunda, seepärast saan loengule lisada ka isiklikke momente. Minu mälestusi Juhan Viidingust on ilmunud ka Loomingus ( 1998 juuninumbris).
Muide, jagan rõõmsat uudist, et Rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR on nüüd kättesaadavad kõik eesti parima kirjandusajakirja Loomingu numbrid alates aastast 1923, tõsi küll, värsked ajakirjad ilmuvad sinna mõistagi alles mõne aja pärast, aga kogu see aegumatu kirjanduspärand on nüüd vabalt netis lugeda.
Samuti õpetan Kotkajärvel, nagu ikka, eesti keelt ja luulet, seekord analüüsime koos Juhan Viidingu loomingut. Eesti keeletundide lektüüriks olen valinud Mari Tarandi, Juhan Viidingu õe raamatu “Ajapildi sees” (Ilmamaa, 2008), mis jutustab haruldasel viisil luuletaja lapsepõlvest. Mari Tarand oli kauaaegne Eesti Raadio kirjandus- ja keelesaadete toimetaja, Wiedemanni keeleauhinna mullune laureaat, üks keeletundlikumaid inimesi, keda mina tean.
Mida arvad Metsaülikooli tähtsusest Eesti kultuuripildis?
Enne Eesti taasvabanemist aitas Metsaülikool tõhusalt hoida eestlust elus. Pärast vabanemist on ülesanne muutunud märksa raskemaks, nüüd peame hoitut ka a r e n d a m a. Kotkajärve MÜ traditsioon tõestab veenvalt, et eestlus on globaalne nähtus, mis ei mahu Eesti piiridesse, vaid on üleilmselt elav kultuuriline liikumine. Ehk parafraseerides Paul-Eerik Rummo värsirida: eestlane olla saab igal pool, ära ei ela sellest kuskil. Nii et puhas missioon!
Küsis Maimu Mölder
