Kergejõustiku maailmameistrivõistlused peeti esimest korda Ameerika Ühendriikides ja mõistagi oli areeniks Portlandi osariigi Eugene’i vaid kergeatleetidele ehitatud kuulus staadion.
Eestlasi pääses MM-ile viis. Nii-öelda esinumbrina sõitis USA-sse 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi, kes oli tänavu viinud Eesti rekordi alla 48 sekundi ja seisis maailma hooaja edetabeli viiendal real. Mägi esineski tublilt, jõudes veenva jooksuga esmalt poolfinaali ja sealt ka oma karjääri esimesse MM-finaali. Lõppjooksus häiris Rasmus Mäge paraku üks väike lihase-vigastus ja nii lõpetas ta fi-naali kaheksanda ehk viima-sena, aeg 48,92.
Vägagi ootamatult sai aga Eesti väikese delegatsiooni ja kõigi Eesti spordisõprade selle võistluse suurimaks täheks vaid 17-aastane Tartu tüdruk Karmen Bruus. Esmalt pidi tema asemel rahvusvaheliste reitingupunktide alusel Eesti wild card’i koha täitma hoopis 400 meetri tõkkejooksja Marielle Kleemeier, aga siis arvestati kusagil miskit ümber ja MM-pilet kukkus hoopis kõrgushüppaja Karmen Bruusile. Kes oli küll tänavu hüpanud Eesti noorterekordi 1.90, aga piirdunud omaealiste EM-il Iisraelis vaid 1.75-ga.
Täiskasvanute MM-ile Eugene’isse läks Bruus selgelt kogemusi omandama ja suurvõistluse õhku nuusutama, ent võta näpust – tüdruk hüppas eelvõistlusel rõõmsa näoga 1.93, millega pääses lõppvõistlusele ja finaalis suurte ässade seas sai närvipinget välja näitamata jagu 1.96-st, mis tähendas MM-i seitsmendat kohta, Eesti rekordi ja omaealiste maailma tippmargi kordamist.
Eesti kergejõustikus on läbi aegade olnud paljude alade tähti, aga kõige kestvamalt on maailma paremikus kümnevõistlus (Kolmpere, Lipp, Aun, Nool, Uibo jt). Nüüdki oli Eestil MM-ile ihkajaid rohkem kui lubatud kolm kohta.
Viimasel momendil asendati kestvate tervisemurede küüsis Karel Tilga eelmise MM-i hõbedamehe Maicel Uiboga, teised kaks Eugene’is võistlema asunut olid Johannes Erm ja tänavu eestlastest parimana üle 8400 punkti kogunud Janek Õiglane.
Elu näitas, et Uibo MM-pilet oli õigustatud, naiste 400 meetri jooksu maailmameistri Shaunae Miller-Uibo abikaasa võistles tõusvas joones (tema parimad tulemused olid 2.11 kõrgus- ja 5.30 teivashüppes) ning sai 8425 punktiga seitsmenda koha. Mulluse pöiavigastuse välja ravinud Johannes Erm oli 8227 punktiga üheksas. Kahel eelmisel MM-il neljanda ja kuuenda koha teeninud Janek Õiglane ebaõnnestus tõkkejooksus ja kettaheites ning teivast hüppama enam ei läinud, hoides tervist veel üheks tänavuseks kümnevõistluseks. Muuseas, kõik kolm nimetatut pluss seekord MM-võistlusest eemale jäänud Karel Tilga on USA ülikoolides õppides tippmeesteks saanud.
Seega jäi Eesti kontosse seekordsel MM-il viie võistleja kohta neli esikümnekohta.
Küll aga oli eestlane osaline ühes MM-kullas, nimelt on kettaheite võitja sloveen Kristjan Čehi treener endine kettaäss, tiitlivõistlustelt 11 medalit kogunud Gerd Kanter.
Kui veel mõni sõna kergejõustikust, siis eelmise MMi odaviske hõbedamees Magnus Kirt on küll raskest õlavigastusest paranenud, aga viskas kahel viimasel võistlusel vaid 71 meetrit ning küsib, kas selliste tulemuste nimel tasub tal edasi sportida. Ning üks kurb uudis ka – hiljuti sängitati Tallinna Metsakalmistu mulda 1972. aastal Münchenis kõrgushüppe olümpiavõistjaks tulnud Jüri Tarmak.
Kui Karmen Bruus tuli ka kodumaa spordipubliku teadvusse ootamatult, siis teise lapstähe, Sillamäelt Tallinna kolinud ujuja Eneli Jefimova kohta võib öelda, et tema ei väsi üllatamast.
15-aastasel neiul on kodus juba täiskasvanute lühiraja EM-hõbe, nüüd tegi ta juunioride Euroopa meistrivõistlustel Rumeenias Bukarestis rinnulidistantsidel puhta töö, võites nii 50, 100 kui 200 meetri kullad. Augustis seisavad Jefimoval ees täiskasvanute MM-võistlused Rooma pikas välibasseinis, seejärel hakkab ta jahtima Pariisi olümpia normatiivi. Ujumisspetsialistid arutlevad, kus võiks olla Eneli Jefimova võimete piir ja arvavad, et tegemist on Eesti läbi aegade ühe suurema ujumistalendiga.
Juulis oli Eestis spordiaasta üks suuremaid publikumagneteid, autoralli MM-sarja kuuluv Rally Estonia. Kuna seekord Covid-19 viirus korraldajatele ega publikule mingeid piiranguid ei seadnud, saadi kõike nautida nii-öelda täiega. Küll mõjus Venemaa agressioon Ukrainas, sestap ei lastud ralliteedele kümnete tuhandete pealtvaatajate ette Venemaa ekipaaže.
Eestlased lootsid muidugi oma poiste, 2019. aasta maailmameistrite Ott Tänaku ja Martin Järveoja tunamulluse võidu kordumist. Paraku istusid Tänak ja Järveoja siis Toyota roolis, nüüd on neil teist aastat järjest all Hyundai ja see masin jääb nii töökindluselt kui sõiduvõimetelt Toyotadele alla. Mullust võitu kordas Võru- ja Tartumaa teedel Toyota andekas noorpiloot Kalle Rovanperä, Tänak ja Järveoja pigistasid Hyundaist välja kolmanda koha. Kokkuvõttes on eestlased nüüd 77 punktiga neljandad, juba 175 punkti kogunud Rovanperä tundub püüdmatu. Aga autorallis maksab vaid esikoht. Järgmisena on MM-sarjas kavas legendaarne Soome Jyväskylä ralli.
Wimbledonis nii üksik- kui paarismängus teises ringis peatunud tennisist Anett Kontaveit (WTA 2.) kogus liivaväljakuvormi Hamburgi WTA 250 taseme turniiril, kus jõudis settigi kaotamata finaali ja kaotas seal WTA esisaja lõppu kuuluvale, aga praegu heas hoos Bernarda Petrale.
Enn Hallik
