Põgenikud mootorpurjekal ,,Triina”, mis lahkus Tallinnast 19. sept. 1944. Laeval olid ka August Gailit, Marie Under, Artur Adson ja August Mälk, kes tegutsesid juhtivalt edasi Rootsis. Foto: Sigurd Roove
Kui mõtleme eestlaste suurpõgenemisele kodumaalt 1944. aastal, tekib kaks küsimust seoses selle tähistamisega: milline oleks sel puhul kõige sobivam kuupäev, kuna põgenemised ju kestsid oktoobrikuuni?
Teiseks, millisel moel tähistada tegevust, millega oli tihedalt seotud ellujäämise küsimus ja mis oli põimitud nii mitme traagilise juhtumiga?
Sündmus toimub pühapäeval, 22. septembril Tartu College’is Torontos.
Tähistamine – näituse ja kõnede asemel – toimub vastavate viiside ja laulusõnade näol. Näituse kokkupanemine oleks tohutu töö ja kõnede sisu ja teemad on juba mitu korda kirja pandud. Jääb küsimus kõige sobivama kuupäeva valiku kohta.
Meie pealinna vallutasid vaenlased 22. septembril.
Allakirjutanu perekonna põgenemine Nõmmelt algas samal kuupäeval.
Need kaks sündmust lähevad kokku ka tähistamiseks valitud päevaga, mis on samuti 22. september. Nii et hetkeks on esimesele küsimusele siinsamas ka vastus leitud.
Laulud, mille tekstid ja peamiselt ka viisid on loodud pagulaste poolt, iseloomustavad põgenemist ja sellega kaasnevaid meeleolusid.
Ühislaulude juures võiksime laulude valiku juures olla veidi leebemad.
On ju Kanadas lahkunud sõbra poolt kirja pandud ,,Tallinna teel” varem viisistatud selle maa populaarse laulja poolt. Nüüd on see kujunenud eesti lauluks.
Solistideks on palutud bariton Avo Kittask ja sopran Liina Purje-Lepik.
Liina Purje-Lepik
Avo Kittask
Avo, kui endine Kanada Ooperi kompanii solist, soleerib edasi ja hetkel juhatab Toronto Eesti Meeskoori. Liina, kes aastaid tagasi õppis New Yorgis ja Banffis, on aastaid esinenud üksi ja oma tütretega eesti kogukondliku publiku ees. Samas on tema olnud ka lauluõpetaja, kaasa arvatud meie koolilastele.
Laule esitavad ka Raudsepa perekonna liikmed, keda on varem laval nähtud ja kuuldud ja kes tulevad eeskava juhendaja kõrvale laulma. Järvi Linda on hetkel puhkusel, olles muidu seotud lepinguga, mille alusel ta esineb elukutselisena veel poolteist aastat populaarses Broadway muusikalis, mis etendub Aasia pealinnades.
Lauri Kalle, Andres ja Järvi Linda Raudsepp
Lauri Kalle, kes 10-aastasena soleeris nii isaga laval kui paaril korral isegi Toronto Eesti Meeskooriga, on pärast 20 aastat uuesti hakanud laulma.
Teame, et suurpõgenemine 1944. aastal septembris toimus neljal suunal: Eesti rannapunktidelt otse Rootsi, sõjaväelaevadel Saksamaale, umbes kolme tuhande inimese näol Soome kaudu ja peamiselt sõjas võidelnud meeste liikumine üle maa ja mere ja alguses läbi Kuramaa, mis kestis oktoobrini.
Kui kodumaalt põgenemise teemat laiendada, võiksime avaramas artiklis haarata ümberasujaid juba 1941. aastal (kui mitte varem) ja rannarootslaste lahkumisi alates 1943. a.
Ühte neist põgenemistest kodumaalt kirjeldab hiljuti Eestis üllitet raamat, mis tegelikult on eestikeelne tõlge paar aastat varem ilmunud köitest ,,The Last train from Estonia”. Peamiselt saadaval Rahva Raamatus ja Apollos tellimise kaudu, sellel kuul isegi väljamüügilt, on Tartu College’is toimuval sündmuse juhendajal üksikud eksemplarid (küll algusel mõeldud kingitusteks) samuti edasimüügiks olemas.
Intervjuu kujul kuuleme raamatust, autorist ja põnevast põgenemisest, mida raamat detailselt kirjeldab. Juhuslikult olin mina 7-aastane, kui ise nendes raamatus kirjeldet sündmustes osalesin.
Siinjuures väidame, et raamatu eestikeelse tõlke tutvustamine on selle tegelik esitlus, kuna ingliskeelsest originaalist on positiivselt kirjutatud juba ka Vaba Eesti Sõna veergudel.
Heliloojad, keda me tähistamisel kuuleme, on laule loonud peamiselt paguluses: Jüri Mandre, Leo Virkhaus ja René Ufer USAst, Salme Purre Rootsist ja Roman Toi Kanadast. Peale nende kuuleme viise, mida on loonud Ilmar Mikiver (Rootsis ja USAs), Eino Ilmari (Inglismaal) ja Olaf ning Peeter Kopvillem (Kanadas).
Kostab ka kodumaal tehtud Priit Ardna lugu ja varasemalt (1946. a.) paguluses loodud viis iseseisvas Eestis tuntud heliloojalt Paul Tammeveskilt.
Tulijail on palutud ühislaulmiseks kaasa tuua lauluhääl. Pärast sündmust toimub keskustelu ja seltskondlik koosviibimine, mille juurde pakutakse kringlit ja kohvi.
Andres Raudsepp, sündmuse juhendaja
