ERR – Tarbijauuringute järgi moodustab mahetoodang vaid protsendi eestlaste toidulauast, kuid põllumajandusministeeriumi kinnitusel on nii väike number petlik.
“Eesti mahepõllumajandus on võrreldes tavapõllumajandusega väga noor ja sellest tulenevad mõned meie kasvuraskused,” kirjutas asekantsler Toomas Kevvai ministeeriumi blogis.
“Esiteks on Eestis toodetavad mahetoodangu kogused veel väikesed, mis muudab mõnevõrra raskemaks toodangu turustamise,” märkis ta.
“Teiseks on Eestis puudus töötlejatest, kes suudaksid või sooviksid mahetooret mahedana edasi töödelda,” lisas Kevvai.
Nende kahe asjaolu tulemuseks on see, et mahetoormest tehtud toit jõuab toidulauale sageli tavatoiduna, näiteks töödeldakse mahedalt kasvatatut edasi tavatoodanguna.
Uuringud näitavad, et Eestis müüdud toidust moodustab vaid alla 1% mahetoit. “Numbrite taha vaadates näeme aga nende petlikkust,” kinnitas Kevvai.
“Need räägivad nimelt mahedana märgistatud toidu müügist, mitte mahedana toodetud toidust,” selgitas ta.
Näiteks mullu toodeti maheliha 1400 tonni, kuid mahedana müüdi kõigest 103 tonni. Mahepiima toodeti 12 000 tonni, mahedana müüdi aga 2800 tonni.
“Ka teiste toodete puhul avaneb sarnane pilt. Nii tarbime mahetoitu ilmselt sagedamini, kui ise arvame,” rõhutas asekantsler.
Tarbija poolt vaadatuna on see positiivne, sest ta saab mahetoote tavatoote hinnaga, kuid mahetootja kaotab turueelise – mahetoote eelistaja oleks selle eest valmis rohkem maksma.
Kevvai sõnul aitab mahetootjaid ja ka tavapõllumehi kõige enam, kui otsitakse kontakti tarbijatega.
“Nagu maailmakogemus on näidanud – ja pole eriti vahet, kas oled mahe- või tavatootja – põllumees on alati võidus, kui suudab oma toodangut ka ise töödelda või turustada,” märkis ta.
“Asjatu oleks loota, et iga põllumees suudaks seda ise teha. Samas on Eestis juba ka häid näiteid, kuidas põllumehed on pannud seljad kokku,” ütles Kevvai.
“Näiteks viljakasvatajate ühistu Viru Vili maheviljaterminal, kus ühistu liikmed koguvad toodangu kokku ja turustavad ühiselt.”
