Kiirlaadimisstandardit toetava organisatsiooni CHAdeMO andmete kohaselt on jaanuari seisuga maailmas paigaldatud üle 1900 kiirlaadija, neist 521 väljaspool Jaapanit. 163 kiirlaadijaga on Eesti täna suurim töötav kiirlaadimisvõrk Euroopas.
Elektriautode laiemat kasutusele võtmist Euroopas on seni pidurdanud muu hulgas ka kiirlaadimisinfrastruktuuri puudumine. Eesti kiirlaadijate võrgu muudab unikaalseks fakt, et ühe autoriseerimiskaardiga saab kasutada laadijaid üle kogu Eesti. Mitmetes riikides ollakse tänaseks põrkunud probleemile, et ühe laadimiskaardiga saab laadida vaid piiratud hulga laadijate juures ning erinevate laadimisvõrkude vaheline roaming-teenus ei tööta.
Euroopa Komisjon avaldas eelmisel nädalal strateegia elektriautode infrastruktuuri arendamiseks Euroopas. Tegemist on esialgse ettepanekuga, millega sätestaks liikmesriikide kohustused arendada välja elektriautode infrastruktuur ning samuti pakutakse välja ühtne laadimispistiku standard. Euroopa Komisjon pakub kiirlaadimise standardiks nn Combo2 standardit, millel paraku ei ole maailmas hetkel kasutajaid, sest puuduvad vastavad elektriautod.
CHAdeMO kiirlaadimisstandardit kasutab täna üle 70 000 elektriauto ning lähiaastatel kasvab CHAdeMO kiirlaadijate arv Euroopas märkimisväärselt. 2014. aastaks peaks suurima kiirlaadijate võrguga riik Euroopas olema Suurbritannia 278 laadijaga, talle järgnevad Prantsusmaa 181 laadijaga ning Norra 148 laadijaga. Eesti naabritest on Soomel plaanis paigaldada sellel aastal 22 kiirlaadijat, Rootsil 35 kiirlaadijat ning Venemaal 10. Läti ja Leedu ei ole kiirlaadijate võrgu rajamise osas põhimõttelisi otsuseid veel langetanud.
Jaanuari seisuga on Eesti kiirlaadimisvõrgus laetud autosid enam kui 6500 korral ning energiat on üle kantud ligikaudu 45 MWh. Ühe laadimissessiooni kestvus on keskmiselt 21 minutit. Jaanuari lõpuni on laadimine tasuta. Kiirlaadimisvõrgu rajas AS ABB ning seda opereerib KredExi nimel G4S Eesti AS.
