Chicago Eesti Maja koolilapsed koos õpetajatega Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamisel. Foto: Siim Sööt
Eesti Vabariigi 96. aastapäeva tähistamine Chicago Eesti Majas pühapäeval, 23. veebruaril algusega kell 2 leidis aset pärast maitsvat lõunasööki, mille valmistasid Chicago Eesti Maja perenaised Maili, Ilona, Piret ja Margit.
Ehkki külm lumerikas talv oli kitsendanud ja jääga katnud parkimisplatsi, oli saal täidetud aktuselistega, nende seas hulgaliselt väikseid lapsi – peamiselt Chicago Eesti Kooli õpilased. Aktuse alguses laulis USA hümni Leo Radosavljevic oma isa George Radosavljevic’i klaverisaatel.
Päevakohase palvuse luges diakonõpetaja Gilda Karu, tänades Jumalat, et ta võimaldas Eesti Vabariigi loomise ja taastamise ning palus Jumala õnnistust Eesti Vabariigi valitsusele ja rahvale.
Aktuse avasõnad lausus CEM president Mehis Vahtra ning kutsus seejärel esinema CEM kooli lapsed. Lapsed esinesid mitmetes gruppides, esitades luuletusi, ringmänge, tantsu- ja laulupõimikuid ja koorilaule. Mudilased esinesid liikumispaladel koos õpetajatega, aga see toimus innukalt ja sujuvalt ja nad teenisid tugeva aplausi.
Gilda Karu luges ette ERKÜ tervituse ja Illinois kuberneri Pat Quinn’i deklaratsiooni, milles 24. veebruar nimetati Illinois’ osariigis Eesti päevaks.
Kaks keskkoolinoormeest, Carl Eric Ausmees ja Ayrton Kasemets esinesid sõnavõtuga. Ehkki siin sündinud ja koolis käinud, rääkisid nad ladusas eesti keeles oma sidemetest eestlusega ja eesti kultuuriga.
Järgnevalt tervitas aktuselisi CEM asepresident dr. Siim Sööt, kes on ka E.V. auasekonsul Chicagos. Pärast kohalolevate E.V. aukonsuli Eric Harkna ja CEM auliikmete Koidula Mäeste ja Enno Toomsalu tutvustamist, rääkis ta huvitavalt aukonsulaadi tööst ja tegevusest Chicagos ja tutvustas aktuse kõnelejat, Washingtoni Eesti Suursaatkonna asejuhti, Tanel Seppa.
Washingtoni Eesti Suursaatkonna asejuht Tanel Sepp, E.V. aukonsul Chicagos Eric Harkna ja end. CEM president (30.a.) ja auliige Enno Toomsalu. Foto: Siim Sööt
Tanel Sepp alustas tervitusega “Kallid kaasmaalased, lugupeetud eestlased ja Eesti sõbrad” ja analüüsis siis sõna “lugupeetud” järgmiselt: “Ühelt poolt sellega kellegi poole pöördudes me näitame üles austust endast vanema, kogenuma või muul moel väärikama kaaskodaniku vastu. Me peame lugu temast. Täna siin avaldame lugupidamist nii 96-aastasele Eesti riigile kui ka kõigile neile, kellel on kas või natuke ruumi südames meie põliste laante, meresoppide ja meie rikka ajaloo jaoks.
Teiselt poolt võiks seda sõna jaotada kaheks ja niiviisi kellelegi, kellel on mingi lugu pidada või alal hoida …. Tänasel päeval siin ja homme Eestis on meil hea võimalus rääkida meie Eesti loost; meil kõigil on selles oma osa. Eesti kultuuri ja vaimu alalhoidmine pika Nõukogude okupatsiooni kestel on osaliselt võimalik eelkõige just teile, eestlased välismaal.”
Ta jätkas oma huvitavat ja sisukat kõnet, kirjeldades Eestit kui väärikat partnerit USA-le, Eesti väärikat esinemist rahvusvahelistes organisatsioonides, Eesti abistavat kätt kolmandates riikides ja Eesti saavutusi ja nende rahvusvahelist tunnustust eriti tehnika ja muusika alal. Sealjuures tõi ta esile Tõnu Kaljustele omistatud Grammy auhinda ja maailmas kõige rohkem mängitud elavat heliloojat, Arvo Pärti, kes külastab USA-d sel kevadel, kui Eesti Filharmoonia kammerkoor ja orkester esitavad tema loomingut New Yorgis ja Washingtonis.
Selgitades oma tööd ja kohustusi Eesti Suursaatkonna asejuhina Washingtonis, nimetas ta, et “…väga hea on olla praegusel ajal Eesti diplomaat. Ma saan esindada riiki, mille rahandus on korras, mille majandus rühib edukalt ülespoole, meie panust rahvusvahelisse stabiilsusesse märgatakse, me aitame üha rohkem inimesi arengukoostöö kaudu mujal vähemarenenud riikides, jne.. Meil on mille üle uhkust tunda.”
Kõne lõpus kutsus Tanel Sepp Chicago eestlasi üles tammesid istutama, järgides president Ilvese üleskutset rajada vabariigi 100. aastapäevaks tammikuid, kuna tamm on meie kultuuris tähistanud jõudu ja vastupidavust juba pikki aegu ning tammede istutamine omab sügavat sümboolset tähendust. Ta lõpetas: “Head sõbrad, peame Eesti lugu või lugusid edasi ja märgakem neid ning istutame kohe palju tammesid!” Ta kõnet tunnustati tugeva aplausiga.
Järgnes langenute mälestamine Taavi Kaups’i poolt, kes palus aktuselisi püsti tõusta kõikide nende mälestuseks, kes on oma elu ohverdanud Eesti vabaduse eest võideldes, nii sõdades kui ka vastupanuliikumistes. Mehis Vahtra tänas lõppsõnas kõiki aktuse esinejaid ja korraldajaid ning publikut. Aktus lõppes Eesti hümni laulmisega George Radosavljevici klaverisaatel.
Peale lühikest vaheaega algas isa (George Radosavljevic, klaver) ja poja (Leo Radosavljevic, bariton) kontsert. Nad esinesid järgmise kavaga:
Leo: “Bella siccome un Angelo” , ooperist “Don Pasquale” (G. Donizetti)
“Hai gia vinta la causa”, ooperist “Le nozze di Figaro” (W.A. Mozart)
George: ” Paganini Etude No. 2″ (F. Liszt)
Leo: ” Gruss” ja “Ein Traum” (E. Grieg)
George: “Reflets dans i’eau” (C. Debussy)
Leo: “Chanson Romanesque” ja “Chanson a boire” kompositsioonist “Don Quichotte a Dulcinee” ( M. Ravel)
“Vaikne õhtu” (Ülo Vinter)
Vaadates kontserdi kava, võib see tunduda liialt klassikalise ja raskena kuulajaskonnale, milles oli palju lapsi ja noori, kuid tegelikult oli kontsert väga meeldiv ja nauditav tänu esinejate meisterlikkusele ja talendile. Nad teenisid tugeva ja kestva aplausi.
George pianistina on juba noorpõlvest peale olnud Chicago Eesti Maja lemmik, olles esinenud siin lugematuid kordi. Ta on Chicagos väga tunnustatud klvaerikunstnik, tema esinemisi on kiidetud ajakirjanduses kui “lihvitud ja elegantselt kujundatud” ja “alati vaimustavana”.
Leo bariton on väga võimas ja puhas. Tal on kiitusega bakalaureuse ja magistrikraadid Juilliardi muusikakoolist ja ta on esinenud mitmel pool Ameerikas ooperites ja muusikalides juhtivates osades.
Peale kontserti anti kõikidele esinejatele kimp punaseid roose. Oli meeldejääv ja väärikas E.V. aastapäeva tähistamine, mille eest väärib suurt kiitust ürituse korraldaja, dr. Siim Sööt.
Enno Toomsalu
