Saalitäis Lakewoodi ümb-ruse eestlasi kogunes laupäeval 16. veebruaril kohalikku Eesti Majja, et väärikalt tä-histada EV 95. hällipäeva. Kava viidi läbi kohaliku jõu-dudega. Külalisi tervitas Raivo Reinupi poolt nägus lavadekoratsioon ja siniste laudlinade, eesti lippude ja küünaldega dekoreeritud lauad saalis. Aktus algas lippude defileega,mille eest hoolitsesid Ivan Kavoleff ja Karl-Mark Kumm. Lavale asusid rahvarõivais Eesti Kooli lapsed, kes Luule Prima klaverisaatel laulsid USA hümni.
Praost Thomas Vaga pühendas oma palvuse kannatanud rahvale ning palus Jumala õnnistust eesti rahva juhtidele. Ühtlasi korraldas praost langenute austamise, paludes publikul ühiselt laulda “Hoia, Jumal Eestit”.
EV esindaja, ÜRO suursaadik Margus Kolga tervituse luges ette teadustaja Helica DeShaw. Suursaadiku pikem tervitus lõppes sõnadega: “Elu läheb edasi. Maailm muutub, muutume meiegi. Ühte panen teile aga südamele, hoidke eestlust, hoidke eestlasi, tundke koos rõõmu ja toetage üksteist raskustes, hoidke sihid selged. Siis on see Kalev, kes 1918. aastal koju jõudis, õnnelik ja saab rahulikult põrguväravas valvata, et me sugu kasvaks ja kosuks. Head Vabariigi aastapäeva. Hoidke end.”
Eesti Kooli koor Külli Rannamäe juhtimisel ja Luule Prima klaverisaatel laulis “Sini-must-valge” ja “Marsilaul” ning Ülle Bucholzi kitarri saatel “Minu koduke on tilluke”, teenides publikult tugeva aplausi. Austati neid, kes relvaga on kaitsnud vabadust, veterane ja neid, kellele on annetatud EV tsiviilaumärke ning neid, kes on kuulunud ameerika eestlaste parlamenti, ERKÜ-sse.
Tavalise pikema aktusekõne asemel esitati kaks lühemat kõne, ERKÜ juhatuse liikme Ilmar Vandereri kõne oli pühendatud Eesti Vaba-riigile. Ta rõhutas EV järjekindlat arengut ning ühinemist ÜRO-, NATO-, Euroopa Liidu- ja eurotsooniga. Ta ütles: “Meil on ilus kultuu-ripärand, kaunid rahvuslikud traditsioonid ja erakorselt omapärane ja ainulaadne emakeel ja need seovad meid kokku ja toovad meid korduvalt siia Lakewoodi Eesti Majja”. Ta tegi ka tähelepaneku, et täna oli Eesti Majja kogunenud erinevates vanustes ja elukogemustga inimesi, kaasaarvatud neid noori, kes on sündinud kas vabas Eesti Vabariigis või välismaal taasisesisvunud Eesti Vabariigi ajal kui ka neid, kes mäletavad päris esimest Eesti Vabariigi aega ja aastapäevi. “Vaatamata vanusele, oleme kõik ühendatud teadmises, et tahame teha midagi olulist eesti rahva, kultuuri ja kodumaa heaks ja olgu me kõik siis tänatud ja tunnustatud selle panuse eest, mida oleme oma tegudega aastate jooksul Eestile ja eestlusele andnud”. Ilmar Vanderer lõpetas oma kõne sõnadega: “Täna siis mõtleme ja räägime Eestimaast, mäletame kuidas eesti rahvas rajas meie riigi natuke vähem kui sajand tagasi ja tuletame meelde, et vahepeal on meie rahvast küüditatud võõra võimu all ning üle kõige oleme tänulikud, et praegu on meie rahvas vaba. Ükski eestlane ei tohi unustada sündmusi, mis on mõjutanud meie rahva elu sest kui need mälestused meie individuaalses ja rahvuslikus mälus püsivad, siis ei muutu Eesti Vabariik meie jaoks kunagi liiga iseneesest mõistetavaks. Nõnda kestab meie rahva iseseisvus nii kaua kui meie seda tahame ja selle kallal vaeva näeme”.
Eesti Kooli lapsed Brianne DeShaw ja Tom Vija esitasid ladusalt pikema laulu “Kus on mu koduke”.
Eesti Arhiivi Ühendriikides juhataja gdr. Enda-Mai Hollandi kõne oli pühendatud eesti rahvale. Gdr. Holland kirjeldas pikemalt läbielatud ajastuid, mis on mõjutanud eesti rahva arengut ja mõtteviisi. Ta kirjeldas oma kokkupuuteid ja tähelepanekuid kodumaal tegutsevate skautlike noortejuhtidega nii Eestis kui “Kajaka” salga liikmetega Ameerikas. Olles tegelenud instruktorina üle 50 USA-s viibinud “kajakaga” on gdr. Hollandil olnud võimalus jälgida aastate jooksul noorte suurt enesekindluse tõusu ja teadlikumat arusaamist eesti ajaloost. Üks viimastest “Kajaka” salga liikmetest tutvustas end “olen Vabariigi laps”.
Mõlemad kõned olid hästi läbimõeldud ja selgelt esitatud. Lavale astus Hele-Kristen Leesment, kes kitarri saatel esitas Renee Eespere “Ärkamisaeg” ja “Mu isamaa armas”. Laulud olid nii tundeliselt esitatud, et tõid nii mõnelegi pisara silma.
Marju Rink-Abeli tervituse luges ette ERKÜ piirkonna direktor Gilda Karu, kes Lakewoodis üles kasvas ja üle 20 aasta tagasi Chicagosse kolis.
LEÜ esimees kutsus lavale kõik esinejad ja kõnelejad. Neid tervitati tugeva aplausiga. Hästiõnnestunud aktus lõppes Eesti hümniga.
Perenaine Virve-Kai Bulla, Katrin Rooman-Kurriku ja Alex Wilsoni abiga pakkus kohalolijaile väga maitsva õhtusöögi, pälvides publiku kiituse. Baaris olid usinasti ametis Erik Must ja Marissa Karuks. Seltskondlikus osas sai publik oma lauluoskust proovida. Laulujuhina tegutses Ülle Bucholz.
Oli ilus päev.
Priit Parming