Välisminister Urmas Paet ütles 4. juunil ÜRO peakorteris New Yorgis rahvusvahelise relvakaubanduslepingu (Arms Trade Treaty) allakirjutamisel, et kokkulepe on ajalooline teetähis relvastuskontrolli ja inimõiguste valdkonnas.
,,Esimene globaalne relvakaubandusleping ajaloos seab selged ja kõrged standardid, mis vähendavad illegaalset relvakaubandust ning tsiviilohvrite arvu konfliktipiirkondades,” märkis Paet. ,,Rahvusvaheline julgeolek tugevneb, sest kokkuleppes sisalduvad olulised inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse klauslid, mida relvade tarneotsuste tegemisel arvestama peab,” lisas ta.
Paeti sõnul on erakordne, et kokkulepe on saavutatud väga tundlikus – relvakaubanduse – valdkonnas, mis puudutab otseselt riikide julgeolekut, aga ka inimõigusi ja ärihuvisid. ,,Samuti on märkimisväärne, et kokkulepe saavutati ÜROs, kus läbirääkimistel osalesid kõik riigid,” lisas ta.
Eesti soovib, et lepingust saaks üldtunnustatud rahvusvaheline kokkulepe, mille põhimõtteid järgitaks iga tarneotsuse puhul. ,,Loodame, et leping jõustub peagi ning sellega ühinevad kõik riigid – sealhulgas suured relvade eksportijad ja importijad,“ märkis Paet. ,,Relvastatud konfliktides hukkub igal aastal üle poole miljoni inimese, kellest enamus on tsiviilisikud ning nende seas on ligikaudu 66 000 naised ja lapsed,” ütles Paet. Ta lisas, et iga 6 nädala jooksul kulutatakse maailmas relvastusele rohkem, kui on maksma läinud ÜRO rahutagamis-operatsioonid viimase 60 aasta jooksul.
Eesti rakendab Paeti sõnul lepingu põhimõtteid ja tarneotsuste standardeid. ,,Eesti relvakaubanduse kontrollisüsteem on hea eeskuju teistele väiksematele ja peamiselt impordi- ning transiidimaadele, keda on maailmas enamus,” sõnas välisminister. ,,Oleme kaasa aidanud kontrollisüsteemide ülesehitamisele Gruusias, Armeenias ja Indoneesias koostöös Ameerika Ühendriikide ja Euroopa Liiduga ning töö jätkub.”
Rahvusvahelise relvakaubanduslepingu ettevalmistusi alustati ÜROs 2006. aastal, aga lepingu idee pärineb 1997. aastast, Costa Rica endiselt presidendilt, Nobeli preemia laureaadilt Óscar Arias’elt. Lepe töötati välja ÜRO diplomaatilisel konverentsil 2.-27. juulil 2012 ja läbirääkimiste lõppvoorul 18.-28. märtsil 2013. Lepingu vastuvõtmise poolt hääletasid 2. aprillil ÜRO peaassambleel 154 riiki, vastu olid Põhja-Korea, Süüria ja Iraan.
2012. aastal olid peamised tavarelvade eksportijad USA (30% eksporditurust), Venemaa (26%), Saksamaa (7%), Prantsusmaa (6%) ja Hiina (5%). Peamised tavarelvade importijad on India, Hiina, Lõuna-Korea, Pakistan ja Singapur. Relvakaubandust ei reguleeri praeguseni ükski globaalne kokkulepe. Ajaloos tehti üks katse Rahvaste Liigas 1925. aastal sõlmida Relvakaubanduse konventsioon, aga siis kokkulepet ei saavutatud.
Viimane globaalne kokkulepe relvastuskontrolli valdkonnas oli Tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise leping 1996. aastal, mis pole aga seni jõustunud.
http://www.un.org/disarmament/ATT/
637 7654
533 66 159
