Raamatu «Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente, mälestusi» esitlus Stenbocki majas 19.05.2014. Pildil Tõnu Tannberg. Foto: Riigikantselei
Rahvusarhiiv ja riigikantselei esitlesid 19. mail Stenbocki majas raamatut Eesti iseseisvusmanifesti ajaloost.
Ajaloolaste Tõnu Tannbergi ja Ago Pajuri koostatud kogumik «Iseseisvusmanifest. Artikleid, dokumente, mälestusi» tutvustab Eesti omariikluse seisukohalt ühe olulisema dokumendi sünnilugu.
„Tegemist on ilmselt iseseisva Eesti riigi kõige tähtsama dokumendiga,“ ütles esitlusel peaminister Taavi Rõivas ning märkis, et manifesti erilist tähtsust rõhutab ka asjaolu, et Stenbocki majas asub ruum, mida järjest enam kutsutakse Iseseisvusmanifesti toaks.
„Valminud raamat on oluline eelkõige seetõttu, et rekonstrueerib iseseisvusmanifesti kui meie riikluse jaoks ühe olulisema dokumendi sünniloo ülima detailsusega ning asetab selle laiemasse ajastu ja rahvusvahelisse konteksti,“ ütles esitlusel Tõnu Tannberg, raamatu üks autoritest.
Rohke foto- ja allikmaterjaliga illustreeritud esindustrükises on teadusartiklid ja kakskümmend kuus 20. sajandi alguse riigitegelase ja sõjaväelase meenutust.
Kogumikus avaldatud artiklid analüüsivad iseseisvusmanifesti loomist ja selle tähtsust erinevatest vaatepunktidest.
Kirjandusteadlane Jaan Undusk kirjutab Eesti iseseisvusmanifesti intertekstuaalsusest, tõmmates paralleele Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni ja Prantsuse revolutsiooni programmiks peetava «Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooniga».
Ajaloolane Ago Pajur vaatleb iseseisvusmanifesti sünni- ja arengulugu alates Maanõukogu 1917. aasta 15. novembri otsusest anda riikliku korra kindlaksmääramine tulevase Asutava Kogu kompetentsi kuni manifesti väljakuulutamisele järgnenud sündmusteni Eesti eri linnades 1918. a. veebruaris.
Artiklis «Enesemääramise saatuslik tund» asetab õigusteadlane Hent Kalmo Eestis 1917. aasta viimastel ja 1918. aasta esimestel kuudel toimunud sündmused laiemasse rahvusvahelisse konteksti.
Lisaks sisaldab raamat Konstantin Pätsi, 1. Eesti jalaväepolgu ülema Ernst Põdderi ning rahvusväeosade loomisega seotud olnud ajakirjaniku ja kirjaniku Karl August Hindrey mälestusi 1917.–1918. aasta pöördelistest sündmustest ja iseseisvusmanifesti sünnist.
Sõna saavad ka manifesti teksti põhiautor, Maanõukogu liige Juhan Kukk ja teda abistanud Ferdinand Petersen ning mitmed teised tolleaegsed ühiskonnategelased. Samuti on kogumikus publitseeritud rohkelt põnevat allikmaterjali: iseseisvusmanifesti käsikirjaline mustand, Maanõukogu vanematekogu olulisemad protokollid ning Eestimaa Päästekomitee päevakäsud 24.–25. veebruarist 1918.
Raamatu esitlus toimus Stenbocki maja Rohelises toas, kus 21. veebruarist 2013 ripub seinal Eesti iseseisvusmanifesti originaal ja Juhan Kuke käsitsi kirjutatud manifesti algtekst. Toas on ka manifesti kaasautorite Juhan Kuke ja Jüri Jaaksoni portreed, mistõttu võib ruumi kutsuda ka Iseseisvusmanifesti toaks.
Täna, 95 aastat tagasi, 19. mail 1919 kiitis Asutav Kogu heaks seletuse Eesti «riiklisest rippumatusest».
Kogumiku on välja andnud rahvusarhiiv ning selle ilmumist toetas riigikantselei. Kogumikku on võimalik osta rahvusarhiivi veebipoest ja raamatukauplustest. Katkendeid raamatust saab lugeda rahvusarhiivi ajaveebis.
