Novembri lõpus lõid rohkem kui 15 000 teadlast üle maailma alarmi: kui me kõik, terve inimkond, oma suhtumist loodusesse ja seal käitumist ei muuda, ootab meid ees looduse häving. See võib tähendada inimkonna lõppu.
Postimehe palvel jagasid hoiatusele alla kirjutanud Eesti 20 teadlasest tosin oma töödest näiteid veenmaks, et hoiatajail on tõsi taga (loe PM artiklit “Katastroof koidab, kas tõesti?” siin: http://bit.ly/2nxPIMN)
Samuti tõid teadlased välja mõned head nipid looduse päästmiseks.
Oma teadmisi jagasid Postimehega Tartu Ülikooli (TÜ) botaanikaprofessor Meelis Pärtel; TÜ looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus; TÜ ökoloog, botaanika vanemteadur Aveliina Helm; Eesti Maaülikooli botaanika osakonna teadur Krista Takkis; TÜ makroökoloogia teadur Riin Tamme; Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi vanemteadur Triin Reitalu; TÜ entomoloogiateadur, ökoloog Virve Sõber; Eesti Maaülikooli makroökoloogia vanemteadur Lauri Laanisto; TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi teadur Liina Remm; linnuökoloog Jaanus Elts Eesti Ornitoloogiaühingust; TÜ looduskaitsebioloogia teadur Riinu Rannap; TÜ looduskaitsebioloogia teadur Kadri Runnel ja TÜ botaanika vanemteadur Tatjana Oja.
Hüva nõu looduse päästmiseks:
1. Hoia ja taasta enda ümber looduslikke ökosüsteeme, nagu mets ja soo, ning samuti pärandkooslusi, nagu puisniit ja loopealne.
2. Majanda põllu- ja metsamaid elurikkust soosivalt.
3. Jäta rohkem maad loodusele.
4. Väärtusta hoonete, elamu, teede jms planeerimisel ja ehitamisel nendel aladel elavaid liike ja nende elupaiku – ära hävita neid.
5. Hoidu looduse tarbetust korrastamisest ja liigsest ümberkujundamisest: ei ole vaja iga kevad kulu põletada, maja ümber hiigelsuuri muruplatse rajada ja kiviaeda kõigist samblatuttidest puhastada.
6. Aita kaasa kas või mõne elurikka lapikese säilimisele: näiteks jäta kodu muruplatsi sisse looduslike lillede laigud – või jäta osa aeda hoopis metsikuks.
7. Eelista koduaias kohalikke niidutaimi (Eestis harilik kellukas ja härjasilm, valge ristik), mis pakuvad toitu ja elupaika putukatele ja loomadele.
8. Koduaeda, põllu- ja teeservi ei ole tarvis liiga tihti niita, vaid lase seal taimedel kasvada ja õitseda, et neist oleks kasu teistele elusorganismidele.
9. Tolmeldajate elu soodustamiseks kasvata vähem muru, kuid rohkem niitu, kus kasvavad looduslikud rohttaimed.
10. Muuda tarbimisharjumused keskkonda säästvamaks: vähenda näiteks elektri- ja kütusekulu, käies jala või sõites auto asemel jalgrattaga.
11. Loobu mahuka keskkonnamõjuga ehk suure ökoloogilise jalajäljega toodete ja teenuste tarbimisest, eelistades näiteks pika elueaga ja lähikonnas toodetud asju.
12. Mida lähemal on toit kasvatatud, seda parem keskkonnale – kütust selle kauplusse toomiseks kulub vähem.
13. Suurenda taimse toidu osatähtsust oma toidulaual, sest selle tootmiseks kulub vähem põllumaad kui liha tootmiseks.
14. Loobu lõunamaale peesitama lendamisest ning puhka pigem Eesti looduses.
15. Osta toitu, riideid ja tarbeasju ainult nii palju kui vaja.
16. Ka pisikestest argitegudest on abi: pane üles lindude pesakaste, sorteeri prügi, hoia kokku vett.
17. Anneta mõjusatele looduskaitseorganisatsioonidele.
18. Nõua riigivalitsejatelt tõhusat keskkonnapoliitikat.
19. Ära toeta poliitikuid, kes mängivad iroonilisi mänge Eesti suurima loodusväärtuse, metsaga.
20. Õpi loodust tundma ja õpeta seda oma lastele.
21. Prügi jätmine loodusesse on nagu oma särgisabaga tagumiku pühkimine.
VES/Postimees
