Kui mõni olümpia või muu väga suur võistlus, kus tavaliselt keegi ikka oma karjääri lõpetab, läbi saab, valdab mind mure, et nüüd tuleb Eesti spordis tükk tühja maad ja igavust. Alati eksin, sest kohe-kohe hakkab keegi kaela kandma ja rõõmu tegema. Lootust annab seis praegugi. Suurima üllatuse tegi Eesti juunioride võrkpallimeeskond, kes alistas maailmameistrivõistluste alagrupiturniiril järjest tugevad Ru-meenia, Bulgaaria ja Saksamaa ning takkapihta Iisraeli ja pääses finaalturniirile. Seda on eestlased suutnud vaid üks kord varem, ja sel-lest 14 aastat tagasi Tais mänginud meeskonnast sai hiljem kaks korda Euroopa meistrivõistluste lõppturniirile pääsenud rahvuskoondise tuumik.
Praegusest tublist noortemeeskonnast on juba mehi rahvusvaheliselt märgatud ja nopitud, nii hakkab 207 sentimeetrit pikk Andri Aganits mängima Saksamaa hõbedaklubis Bühlis.
Kas anded otsivad lihvi piiri taga?
Järjekordse teetähiseni jõudis ka Eesti noor tenniseanne Anett Kontaveit – 17aastane neiu võitis Ateenas 10 000 dollari suuruse auhinnafondiga naisteturniiri. Mida Anett kooli lõpetamise järel ette võtab, kes on edaspidi tema treenerid, kas seob ta oma tulevikuplaanid mõne USA või Hispaania tenniseakadeemiaga, kuidas peab neiust naiseks kasvades vastu tema füüsis, on ülihuvitav jälgida. Üks on igatahes selge – tahtmisest ja võitluslikkusest väljakul Kontaveidil puudu ei tule.
Ameerikat võib juba lähipäevil nuusutama sõita Eesti noorema põlve perspektiivikamaid korvpallureid Siim-Sander Vene. Koos treenerist isa Priiduga mitu viimast aastat korvpallihullus Leedus elanud ja seal läbi löönud Siim-Sander oli Leedus Kaunase Žalgirise farmmeeskonna Prienai üks põhitegijaid. Nüüd on hooaeg läbi, leping Žalgirisega (kel ülisuured raharaskused, aga keda kui rahvuslikku uhkust ilmselt Leedus era- ja riigi rahadega päästetakse) Venel lõppenud ja mees peab plaani proovida end NBA suveliigas. Kus ta võib silma hakata NBA klubidele ja jätkata karjääri seal. Ehk paljude eestlasteski huviliste arvates selles päriskorvpallis.
Kuum nimi on Tanel Kangert
Jalgrattaspordis on kolm suurt ja rasket võistlust – Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania tuurid. Praegu kestab Giro d’Italia ja seal esineb silmapaistvalt Vändra juurtega 26-aastane Tanel Kangert. Kasahstani pealinnas resideeruva, maailma üheks rikkamaks rattaklubiks peetava Astana palgal olev Kangert on Girol küll eelkõige liidrisärki kandva klubikaaslase Vincenzo Nibali abiline ja võib ise “tulistada” alles siis, kui bossidelt loa saab (niisugune on juba kord rattasport). Aga Kangert on nii kõvas vormis, et oli ühel etapil teine ja teisel kolmas ning mahub abilisetöö kõrval ka ise üldarvestuse esikümnesse. Tuur pole veel läbi, aga tahaks väga loota, et sümpaatne sportlane, kes mõni aasta tagasi põlvevalude tõttu juba spordist lahkumas oli, selle tuuriga alles karjäärile õige hoo sisse saab.
Kastanid jäävad siiski Kanteri hooleks
Kuniks noored hirmkõvaks saavad, tuleb Eesti spordi kastanid tulest tuua ikka neil, kes seda varemgi teinud, kes oskavad ja kel närv peab. Viimastel aastatel on olümpia- ja MM-medalid võitnud peamiselt kettaheitja Gerd Kanter ning kuigi tahaks tänavugi loota üllatajaid (nagu maadleja Heiki Nabi Londoni olümpia hõbedaga), vaatame ikka vägilase Kanteri poole.
Kanter jäi küll talvel ilma teda kaua toetanud tiimist (lahkusid tiimi ideeline juht Raul Rebane ja treener islandlane Vesteinn Hafteinsson), aga ülikogenud sportlane seab alanud hooajaks ikkagi kõrged eesmärgid – võita taas, nagu 2007. aastal Jaapanis Osakas MM-kuld ja heita jälle vähemalt korra ketas 70 meetri joone taha. Tõsi, esimene aste teel nende sihtideni just eriti rõõmustav ei olnud, Teemantliiga avaetapil Hiinas Šanghais viskas Kanter tehnika lagunedes vaid 63.14 ja sai teise koha.
Toomas Edurid olid ühel pildil
Eesti Õhtulehe eestvõttel kohtusid kaks Tallinnas elavat kuulsat Toomas Edurit, kes, nagu välja tuleb, on vaatamata sellele, et üks sündis Kanadas Torontos ja teine Eestis Tallinnas ning töötas hiljem aastaid Inglismaal, koguni üsna lähedalt sugulased. Aga kuulsad on nad tõesti, ja raske öelda, kumb on kõvem mees. Kas Bomberi hüüdnime kandnud praegu 59-aastane Toomas Edur, kes mängis NHL-i klubides 230 hokimängu ja lükkas enne oma elu Jehoova Tunnistajate kätte andmist tagasi toona superhead pakkumised kepi ning litriga karjääri jätkata? Või praegu rahvusooperi Estonia balletitruppi juhatav Toomas Edur, kes koos partneri ja abikaasa Age Oksaga esines aastaid Londoni kuninglikel lavadel ja oli monarh Elisabeth II üks lemmikuid?
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
