Lehelugejaid tuleb kasvatada maast-madalast. Seda tõde teadsid juba meie esivanemad, seetõttu on Eesti kultuuris alati lugemist, raamatuid ja ajakirjandust kõrges hinnas peetud. Nii nagu pildilt näha, peetakse traditsioonidest endiselt lugu.
Eelmisel aastal said Eestist väljaspool asuvad eesti ajalehed-ajakirjad esimest korda taotleda Eesti riigilt toetust. Pilootprojekti (mis loodetavasti jätkub) raames toetas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) esmakordselt seitset väliseesti väljaannet, toetust said kõik kandideerijad, sest neid oligi kokku ainult 7. “Väliseesti väljaanded hoiavad oma kogukonna väliseestlasi ühtses inforuumis ja toetavad eesti keele ning kultuuri kestmist oma kogukondades,” kirjutati KÜSKi pressiteates.
Rahvastikuminister Riina Solman lisas, et rahvuskaaslastele väljaspool Eestit on alati väga tähtsad olnud oma ajalehed ja väljaanded, sest need on aidanud kaasa eestluse hoidmisele ja edendamisele võõrsil.
“Soovime väärtustada käesoleva taotlusvooruga eestluse hoidmist üle põlvkondade,“ märkis minister Riina Solman, kelle sõnul on väliseesti väljaannetel Eestist eemal elavate eestlaste jaoks endiselt tähtis roll.
Vaba Eesti Sõna, kes oli ka toetuse saajate seas, otsustas toetuse suunata põhiliselt just meie lehe kaasandena neli korda aastas ilmuva lastelehe, Väike Eesti Sõna väljaandmisele.
Neljaleheküljeline värviline lisaleht on suures osas kokku pandud just meie oma kohalike, Ameerika eesti noorte poolt. Nemad kirjutavad oma eakaaslastele artikleid oma elust, jagavad fotosid, joonistavad pilte.
Tänu KÜSKi toetusele saatis Vaba Eesti Sõna väljaandja The Nordic Press Väike Eesti Sõna erinevad numbrid 220 Ameerikas elavale eesti perele (nii palju kui suutsime neid tuvastada), kus kasvavad lapsed – ka neile, kes ei ole meie lehe tellijad.
Ikka selleks, et vaba eesti sõna leviks, tekitaks huvi ning et tulevikus kasvaksid nendest lastest, kes praegu huviga Väike Eesti Sõna mõistatusi lahendavad, meile lojaalsed lugejad.
Kärt Ulman
VES peatoimetaja
