• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Eesti president sai St Olafi kolledži audoktoriks

VES by VES
3. juuni 2014
A A
17
VIEWS
Jaga Facebook'is

ilves st olaf2Eesti president aktuse peakõnet pidamas.

 

Luuletaja Ivar Ivask (1927 – 1992) nimetas Northfieldi linna Minnesotas eesti keeli Põhjapõlluks, ta elas ja töötas siinses norralastest väljarändajate asutatud St. Olafi kolledžis 1950.  ja 1960. aastail saksa keele ja kirjanduse õppejõuna, Ivask kaitses siin 1953 oma doktorikraadi.

millert kiin seemanVasakult professor Olaf Millert, Sirje Kiin ja praegu St. Olafis õppiv eesti üliõpilane Aleksander Seeman.

 

Eestlasest psühholoogiaprofessor Olaf Millert, kes oli nii nagu Ivar Ivaskki, Marie Underi lähedane kirjasõber ja kes saab tänavu septembris 90 aastaseks, tegi St. Olafi kolledži kaunis ülikoolilinnakus õppejõuna oma elutöö, kujunedes selle hea maine ja kõrge tasemega liberaalse humanitaarkolledži elavaks legendiks. Just Olaf Millert oli see mees, kes organiseeris 2010. aastal asjaolud nõnda, et St. Olafi kolledž nimetas Eesti presidendi Lennart Meri St. Olafi kolledži esimeseks eestlasest audoktoriks. Tänavu mais sai praegune Eesti president taas selle au osaliseks, sest sidemed Eesti ja St. Olafi kolledži vahel on muutunud püsivaks ja sisuliseks.

 

Eesti presidentide ja St. Olafi kolledži vahelised suhted ulatuvad juba 18 aasta taha, meenutas St. Olafi kolledži president David R. Anderson. Toomas Hendrik Ilves külastas St. Olafi kolledžit esmakordselt 1997, mil ta oli Eesti Vabariigi suursaadik USAs. Selle visiidi tulemusena loodi kolledžis Mare Balticumi õppeprogramm, mis võimaldas ameerika üliõpilastel külastada kaheksat riiki, sh kaks visiiti Eestisse. Ilves aitas St. Olafi kolledži üliõpilastel luua kontaktid Tartu Ülikooliga, aitas korraldada neile loenguid ning vastuvõtte Eesti riigiasutustes. 2011. ja 2014. aastal võttis Eesti President Mare Balticumi programmi üliõpilased vastu Kadrioru lossis ning pidas neile loengud. Niisiis anti Ilvesele audoktori nimetus sisulise koostöö eest, see polnud mitte lihtsalt viisakas formaalsus, nagu seda tihti mujal ette tuleb.

 

Pühapäeval, 25. mail oli Põhjapõllul väga palav päev. St. Olafi kolledži lõpuaktus viidi ilusa ilma tõttu läbi vabas õhus jalgpallistaadionil, kuhu kogunes neli tuhat inimest, neist ligi 800 olid mustades maani talaarides ja nelinurksetes mütsides tänavused lõpetajad.  Kolledži president David R. Anderson juhatas aktuse sisse humoristliku sissejuhatusega, kus ta kiitis innovaatilist ja kiiresti arenenud Eesti riiki ning Eesti presidenti viljaka aastatepikkuse koostöö eest St Olafi kolledžiga: „Riik, mida tihti kutsutakse Estoniaks, on üle maailma tunnustatud kui üks kõige tehnoloogiataibukamaid rahvaid kogu maailmas.“

 

Seejärel sai sõna ülikooli tänavuste lõpetajate esindaja, Nepalist pärit tudeng Sudip Bhandari, kes jutustas oma põgenikuperekonna liigutavalt dramaatilise loo. Kui Eesti presidenti tutvustati vahetult pärast Nepali noormehe emotsionaalset kõnet samuti kui põgenikuperekonna järeltulijat, tekitas see kuulajaskonnas otsese, elektriseeriva seose mineviku ja tänapäeva, ajaloo ja tuleviku vahel. Mustas pikas talaaris Toomas Hendrik Ilvesele pandi pidulikult kaela valge doktorandikapuuts.

 

Lõpuaktuse peakõneks anti sõna Eesti presidendile, värskele audoktorile, kes alustas omakorda tagasivaatega ajalukku: „Rector Magnifice! magisteri! clerices, parentes, on suur au olla täna austatud siin St. Olaf`i kolledžis, mis läbi aastate oli ja on praegugi koduks paljudele minu kaasmaalastele, üliõpilastele ja professoritele, kes põgenesid kommunismi ja natsismi eest ja rajasid endale tee Vabasse Maailma. See kõik võib tunduda praegu väga kauge minevikuna, mil inimesed, paljud neist minu rahva juhtivad intellektuaalid olid sunnitud põgenema okupatsiooni kirsasaabaste rõhumise ja diktaatorluse  eest, et leida lõpuks siin omale turvaline paik. Kuid et tasuda selle võimaluse eest, professor Olaf Millert, emeritus, eestlane, rajas teie kolledžisse 1960. aastal psühholoogia osakonna.“   

 

Ilvese kõne peateema oli maailma tehnoloogiline areng ja tulevikuohud. Ta võrdles  Eesti kui e-riigi rolli tänases maailmas kaevanduse kanaarilinnuga, kes hoiatab maailma varakult vaid aimatavate ohtude eest, kuid kes püüab neile leida ka esimeste hulgas lahendusi. Eesti tänase e-edukuse juurest jõudis kõneleja kogu maailma ees seisvate tulevikuprobleemideni, mille lahendajaiks saavad olema kõigi kõrgkoolide tänavused ja tulevased lõpetajad. Ilves ütles, et näiteks küsimused, kuidas küberjulgeolek ning tehnoloogilised arengud muudavad praegu valitsuste ja kodanike suhet, peaksid leidma globaalsed lahendused. „Kas oleme sellepärast mures või mitte, me peame igal juhul tunnistama, et siseneme uude vaprasse maailma, ja see saab olema teie maailm. Head teed teil minna!“ pöördus Eesti president energiliselt 784 St Olafi kolledži tänavuse lõpetaja poole. (Presidendi ingliskeelne kõne on tervikuna kättesaadav tema kodulehel.)

 

St Olafi kolledži poolt äsja saadud audoktori tiitel on Toomas Hendrik Ilvese kolmas vastav aunimetus. Oma esimese audoktori tiitli sai ta 2007 Tbilisi ülikoolilt, teise 2010 Poola Johannes Paulus II nimeliselt katoliiklikult ülikoolilt Lublinis, Poolas.  

 

Mul oli koos abikaasaga au osaleda 24. mai õhtul ka pidulikul õhtusöögil Eesti presidendipaari Toomas Hendrik ja Evelin Ilvese auks, mis toimus president David R. Andersoni residentsis. Õhtusöögile olid kutsutud Eesti Vabariigi suursaadik USAs Marina Kaljurand, kümmekond St. Olafi kolledži õppejõudu eesotsas professor Olaf Millertiga ja mõned diplomaadid. Oma humoorikas lauakõnes ütles president Anderson: „Eesti paistab maailma rahvaste hulgas silma sellega, et te mõtlete originaalselt, olete teistest ettevõtlikuma vaimuga ja heal moel tulevikku vaatavad, et te leiutate uusi innovaatilisi lahendusi maailma probleemidele. Millest see tuleb, et see nii on? Raske öelda, ehk tuleneb see sellest, et teil on nii palju rohkem pimedat aega, et teil on alati olnud kõrval veidi vähem sõbralik  naaber kui teistel riikidel. (Naer saalis). Igatahes on see teid hästi ette valmistanud nii paljudeks tänasteks väljakutseteks. Näiteks oli Eesti üks esimesi riike, kes kehtestas proportsionaalse tulumaksu, te olite esimene riik, kes rakendas e-valimised ning on kasutanud seda edukalt juba aastaid, teie leiutasite ju Skype`i, milleta keegi meist ei saaks praegu rääkida oma laste ja lastelastega üle ilma. Suur tänu teile selle võimaluse eest! (Elevus saalis). Aga on olemas ka mõned vähem teada olevad faktid, mõned neist pole ehk teada isegi mitte Eesti presidendile, nimelt interneti andmetel (ja seal on muidugi kõik puhas tõde!) on Eestis kõige rohkem meteoriidikraatreid maailmas, arvestades territooriumi suurust, äkki on just see kasvatanud eestlaste suurepäraseid ellujäämisoskusi. Minu jaoks on kõige hämmastavam fakt Eesti kohta aga see, et teil on 99,8%, kui mitte lausa 100% kirjaoskust, see on lihtsalt suurejooneline. (Maailma kirjaoskuse keskmine on 84 %, USAs 99% – S.K). Me ei hakka siin vaidlema selle üle, kummal pool on rohkem järvi, kas Eestis või Minnesotas, ütlen vaid, et see on üks siduv sarnasus meie vahel, et meil on väga palju järvi.“

 

Kõne lõpuosas kiitis St. Olafi kolledži president Eesti presidenti sõnadega: populaarne üle ilma, ettevõtlik,  aktiivne Eesti huvide eest seisja, probleemide lahendaja, kes vaatab alati tulevikku ning tegutseb selles suunas, mis on hea ning vajalik Eestile ja mis on samas kasulik kogu maailmale. „See on põhjus, miks otsustasime anda audoktori tiitli just talle.“

 

Sirje Kiin

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

SÕNA SABA: Pikad juhtmed

18. juuni 2025
15
Estonian Consular Missions in Chicago, Florida and Boston

Eesti konsulaarmissioon juunikuus idarannikul

8. juuni 2025
18
Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

Berklee Muusikakolledžis õppiv Ingmar Erik Kiviloo pälvis auväärse stipendiumi

7. juuni 2025
27
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku sinodil otsustati, et eestikeelne töö peab jätkuma

Peapiiskop Eduard Proffitlichi õndsaks-kuulutamise raames loetakse ette kommunistlike repressioonide tagajärjel hukkunud eestimaalaste nimed

28. aprill 2025
21
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025
Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

Anneli Kanninen’s HOMEing Premieres at SFIAF

3. mai 2025
MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

MM Senator Grassley’s Legislative Director James Rice Bought a House in Estonia: “I Liked Hiiumaa Too, but I Decided Saaremaa Was the Place”

3. mai 2025
ADVERTISEMENT

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

Silverwhite (Hõbevalge) by Lennart Meri Was Launched

22. juuni 2025
Full-time Position at JBANC Available

Full-time Position at JBANC Available

22. juuni 2025
Wolves in Wolves’ Clothing

Supporting Ukraine Now Is More Important Than Ever

19. juuni 2025

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?