Eesti on 2023. aastal Balti koostöö eesistujariik. Eesistuja ülesanne on koordineerida Eesti, Läti ja Leedu ühistegevusi Balti Ministrite Nõukogus ja Balti Assamblees.
Välisminister Urmas Reinsalu ütles, et eesistujana on Eesti prioriteedid jätkuv toetus Ukrainale, piirkonna julgeolek ja kaitse ning energiajulgeolek ja varustuskindlus. „Eelmine aasta oli murranguline ja Venemaa laiaulatuslik sõda Ukraina vastu muutis kardinaalselt kogu Euroopa julgeolekuolukorda. Seepärast keskendume tänavu sellele, et tugevdada nii Eesti kui ka kogu regiooni julgeolekut, tagada oma inimeste toimetulek energiakriisis ja jätkata üheskoos kõiki jõupingutusi, et aidata Ukrainal sõda võita. Viimane aasta näitas, et koos oleme tugevad ning olen veendunud, et Balti riikide koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks jätkub sel aastal sama tõhusalt,“ sõnas Reinsalu.
Balti koostöö eesistumine toimub rotatsiooni korras ja vahetub iga kalendriaasta alguses. Eesistujariigi ülesanne on aasta jooksul aktiivselt koordineerida kolme riigi valitsustevahelist ja parlamentaarset koostööd.
Esimesed sammud Eesti, Leedu ja Läti koostöös tehti 1920.–30. aastatel pärast kolme riigi iseseisvumist. Eriti nähtavaks sai Balti rahvaste koostöö 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses võitluses riikliku iseseisvuse taastamise eest, tänu millele pälvis maailmas suurt tähelepanu ka 1989. aasta 23. augusti Balti kett. Iseseisvuse taastamise järel loodi peatselt ka valitsustevahelised ja parlamentaarsed struktuurid kolmepoolse koostöö arendamiseks.
Lisainfo:
[email protected]
