Värskete andmete järgi on väikesed riigid nagu Eesti kulutanud sõja esimesel kuul Ukraina toetamiseks palju suurema osa oma SKP-st kui USA, Suurbritannia või EL-i suurimad majandused.
Kieli maailmamajanduse instituudi andmetel, mis arvestab sõjalise, finants- ja humanitaarabi andmist Ukrainale, andis Washington nelja nädala jooksul pärast Venemaa sissetungi algust Kiievile 7,6 miljardit eurot. See on ülekaalukalt suurim panus. Teisele kohale jäi Poola veidi alla ühe miljardi euro suuruse abiga, järgnesid Ühendkuningriik, Saksamaa ja Prantsusmaa.
Uuringust tuleb välja ka see, et kui võrrelda antavat abi doonorriigi majandusega, siis USA langeb esikohalt kuuendale kohale ja Eesti osutub esimeseks.
Eesti panus moodustas sõja esimestel nädalatel kokku ligi 0,8 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Teisele kohale jõudis taas Poola, kelle toetus Ukrainale moodustab ligi 0,18 protsenti SKP-st, esiviisikusse kuulusid ka Leedu, Slovakkia ja Rootsi.
EL-i liikmesriigid panustasid kokku 2,9 miljardit, lisaks tuli 1,4 miljardit EL-i institutsioonidelt ja kaks miljardit Euroopa Investeerimispangalt.
“Tähelepanuväärne, et USA üksi annab oluliselt rohkem kui kogu EL, kelle vahetus naabruses sõda möllab,” ütles Kieli Instituudi teadusdirektor ja uuringu autor Christoph Trebesch, vahendab Euronews.
USA panus moodustas samal ajal veidi alla 0,04 protsendi SKT-st, mis oli 2020. aastal 20,94 triljonit dollarit.
“Geograafiline lähedus Ukrainale näib mängivat abistamises suurt rolli,” ütles Trebesch.
Ta tunnistas ka, et uuringus võib esineda ebatäpsuseid, sest “sõjaline abi Ukrainale ei ole alati läbipaistev”. Uuring ei hõlma ka muud tüüpi toetust, sealhulgas põgenike abistamise kulusid.
Seisuga 20. aprill on Eesti alates 27. veebruarist vastu võtnud 32 282 Ukraina sõjapõgenikku, mis moodustab juba 2,5 protsenti Eesti rahvastikust.
