Kuigi OECD õpitulemuste uuringu (PISA) põhjal on vaid kolme arenenud riigi 15-aastased Eesti lastest tublimad, muutusid nelja aastaga Eesti põhikooliõpilaste matemaatika- ja funktsionaalne lugemisoskus kehvemaks. Õpetajad näevad selle taga eeskätt pandeemiaga kaasnenud distantsõpet, ent oma roll võib olla ka kvalifitseeritud õpetajate puudusel.
“Võrreldes 2018. aastaga oleme me jäänud tippu. Meie õpilased on teinud tipusooritused. Me kõik võime olla uhked selle üle, milline on Eesti haridussüsteem ja selle tulemused,” sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tulemusi tutvustamisele pühendatud pressikonverentsil. Kallas rõhutas, et võrreldes 2018. aastaga kaotasid punkte peaaegu kõik riigid peale Jaapani.
Kõikide saadud punktide kogusummas said sel korral Eesti õpilastest parema tulemuse kahe OECD riigi – Jaapani ja Lõuna-Korea noored. Lisaks said Eesti noored parema tulemuse OECD partnerriigi Singapuri õpilased. Neli aastat tagasi oli Eesti 15-aastaste punktide kogusumma veel Jaapani ja Lõuna-Korea laste tulemustest suurem. Seejuures õnnestus neil kõigil kolmel esiriigil pea kõigis uuritud valdkondades tulemusi kas või vähesel määral parandada. Enamikes OECD riikides olid tulemused samal ajal vähemal või rohkemal määral kehvemad.
Riikide võrdluses olid matemaatika vallas Eestist paremad Singapur, Jaapan ja Lõuna-Korea. Funktsionaalse lugemisoskuse vallas olid Eestist paremad Singapur, Jaapan, Iirimaa ja Lõuna-Korea. Ajaloolises vaates oli Eesti õpilaste punktisumma 2022. aasta omast madalam viimati 2009. aastal. Õpetaja Kaja Sarapuu sõnul kahtlustavad õpetajad, et osaliselt saab kanda selle õpilaste kaduva lugemisharjumuse arvele.
Loodusteadusliku kirjaoskuse vallas said Eesti lastest paremaid tulemusi Singapuri, Jaapani ja Lõuna-Korea 15-aastased õpilased. Aastal 2018. olid Eesti põhikooliõpilased selles vallas maailma tipus. Kohamuutuse saab kanda eeskätt mainitud kolme riigi laste oskuste paranemisele.
PISA (Programme for International Student Assessment) uuring toimub iga kolme aasta järel. Igas uuringus on üks põhivaldkond, ülejäänud kahes valdkonnas mõõdetakse õpilaste teadmisi väiksemas mahus. Seni on toimunud kaheksa PISA uuringut. Eesti on osalenud alates 2006. aastast. Uuringut korraldab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).
VES/ERR
