Eesti Kultuuriseltside Ühenduse suvekool toimus 7.-9. juulil Kassaris.
Suvekoolis osales ka ajaloolane Jaak Pihlak (fotol), Viljandi Muuseumi juhataja, kes oli just valmis saanud erilise teose “Viljandimaa Vabadussammas”.
Jaak Pihlak uurib Eesti militarajalugu, sealhulgas kirjutab raamatuid “Eesti sõjaväeatašeed 1918-1940”, “Karutapjad ja ristimehed. Eesti-Läti suhted”, nüüd ilmus teos 876 Vabadussõjas langenud Viljandimaa ja Mulgimaa mehe elulooga.
Jaak Pihlak oli 1988. a. Viljandi Muinsuskaitse Seltsi asutajaid ja juht. Aastast 1991 juhib ka Viljandi Muuseumit.
Viljandimaa on esimene, kes on teinud oma paiga mälu taastamisse sellise panuse – andnud välja Vabadussõjas langenute elulood.
Eestimaa suves oli 6.-9. juuli ilm suhteliselt muutlik, ent Eesti Kultuuriselt-side Ühenduse suvekooli üle Kassaris kaardus vaid väheste pilvetupsudega taevas.
Nii klaarid pole aegu olnud aga kõigi kultuuriseltside olukorrad, kus ühtedel käsil põlvkonnavahetus, teisel korralduslikud mured ja finantsi nappus.
Samaaegselt suvekooliga toimus Kassari Külaplatsil Eesti Saarte XIII laulupidu.
Nii oligi laul ja kultuurimõte Orjaku-Käina-Kassari nurgas ülimalt elev.
Kogemusvahetuse pilte koos kommentaaridega.
Ilona Kolberg Soome Eesti Seltside juhatusest:
Kuigi Soome pole Eestist kaugel, elan nüüd teises kultuuriruumis ja keelekeskkonnas. Kodumaa ja emakeel saavad väljaspool Eestit elades veelgi sügavama tähenduse. Sellest igatsusest sündis soov Soome eestlaste tegemistes aktiivselt kaasa lüüa. Olengi muuhulgas kirjutanud kolumneid ja lavastanud näidendeid Eesti teemadel, õpetanud soomlastele eesti keelt ja arendanud seltsitegevust.
Karl August Hermanni järg-lasena tundsin, et ka minul on ärkamisaegse vaarisa kombel missioon teha midagi Eesti heaks.
Ivan Ubaleht Omskist (vasakul), tema taga Tuuli Liivat Tamperest –
arutamisel on küsimus, mida võiksid kultuuriseltsid anda või panustada ühiskonda üldisemalt.
Mulgi vanem Kalle Vister, kes ühtlasi on mulkide taastatud vana talukoha Soog-lemäe uuesti korda tegemise ja kõigile avatud Mulkide Elamuskeskuse hing.
Sooglemäel tähistati 10. juunil ajaloolise talukomp-leksi taastamist ja avamist suure “Midrilinnu pesa” peo-ga. Kassaris kõneles Kalle Vister, et nüüd on moes õp-pida kõnelema mulgi keeles, lugeda mulgikeelset luulet alates Jaan Bergmannist.
Ka tema ise õpib mulgi keelt ning kõneles ka suvekoolis mulgi keeles.
Ants Johanson ja Aleksei Aleksejev.
Ants Johanson, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse juhatuse liige, pidas pikema arutluse ja seminari, kuidas võiksid kultuuriseltsid Eesti kultuuri ja mõttesse panustada.
Aleksei Aleksejev, rahvuselt niidu-mari, on etnofilmide tegija, kes on teinud 15 dokfilmi, sh ka mari igapäevaelu tutvustuse “Hanepäev” https://tinyurl.com/hsv7uexx
Klubi Pühalepa Vana-mehed ühendab 17 ajaloo-huvilist tarka meest, keda esindavad kohtumisel Endel Lepisto, Peeter Vohu ja Tiit Tammaru.
Klubi alustas töid aastal 2013, et uurida Hiiumaa merenduse lugu.
Eriline huvi on merendu-sega seotud väliseestlaste lugude kokku kogumine. Praegu on see töö vaid mõte – andke Pühalepa Vana-meestele teada, kui tunnete väliseestis elavaid/elanud eesti soost meremehi.
Tarmo Punning (vasakul), Eesti Vabariigi pikaaegne konsul Moskvas, sai märtsi algul Venelt teate, et peab 5 päeva jooksul Moskvast lahkuma.
Ta töötab praegu välismi-nisteeriumi konsulaarosa-konnas.
Pikaaegsest kogemusest kõneles ta näiteid, kuidas on aidatud Venemaal elavaid eestlasi Eestisse kultuuri-sündmustele.
Konsuli töö Venemaal on olnud kui rindetöö, sest hommikul ei tea kunagi ette, kuidas päev kulgeb ja sujub, ootamatusteks tuleb pidevalt valmis olla.
Seda võib nimetada ka kultuuriliseks eripäraks.
Mailis Sütiste-Gnannt on Prantsusmaal elades aktiivne eestluse kandja ja eesti traditsioonide tutvustaja, samuti eesti keele õpetaja.
Keeleõppeks peab ta kõige paremaks meetodiks luuletamist, sest just luuleks riime otsides jõuab kõige sügavama keeleloomuse ligi.
Tema 2022 aastal ilmunud luulekogu “Hetk” on just eestlushetkede galerii.
Kultuuriseltside ühenduse suvekoolis Kassaris käis
Maarja Pärl-Lõhmus
Comments 1