Maarja Pärl Lõhmus
Kellel meist ei oleks lapsepõlves kuuldud ja mõeldud, kuidas küll saab näiteks kedagi ninapidi vedada või kellelegi tuule alla teha või kellelegi puru silma ajada või kasvõi Oskar Lutsu “Kevadest” tuttava Arno mure: kuidas saab plaani pidada.
Millised on need väljendid, mis on Sinuga kogu aeg kaasas?
Kes ei tahaks, et tema peres oleks tore, et kõnelemine oleks huvitav ja et lapsed oleksid loova mõtteviisiga? Nüüd on ilmunud eesti keeles selleks suur abiline 1148 leheküljel, sellel nädalal välja tulnud mammutraamat “Eesti kõnekäänud I”.
Kõnekäändude raamat ilmus tänu kirjandusmuuseumi folkloristide tohutule tööle, mille käigus süstematiseeriti ja pealkirjastati 20 771 mahlakat väljendit erinevate elujuhtumite kohta.
Milline elurikkus ja vitaalsus eesti keeles, tasub võtta kätte, uurida.
Eelmisel suvel käis põhjalik ja pikk kõnekäändude arutlus Pia Kilmi näoraamatu lehel Eesti Laulupidu, mis tekitas nädalateks ülielavad keeleotsingud ja eesti keele parema tundmise tungi paljudel seal kirjutajatel.
Kujundite rikas keel rikastab nii atmosfääri kui ka inimeste endi mõtteilma. Kõnekäändude visuaalsus ja kõikide meelte kogemuslikkus arendab aistinguid ja tunnetust. Ilmselt meist paljudel on olnud lapsepõlve lemmikmänge sõnade ja väljendite mõistatamise mängud, mis omakorda on arendanud keele kirge.
Sellist keelenaudingut peaksime suutma luua oma igapäevasesse keelekeskkonda ja eriti eesti keele õpetusse.
Mõtleme selles suunas edasi, kuidas eesti keelt praktiliselt elavdada – kogume õpetajate ja kasvatajate kogemusi – kirjutage meie Vaba Eesti Sõnale, kuidas teie eesti keelt elavdate ja keelekirge edasi kannate.
Ise mõtlen, et kõnekäänud võiksid olla Eesti koolidele elav uhke töövahend, kõnekäänud loovad elevust ja nende abil saab imesid teha, mängida keelemänge, võistelda väljendite tundmises ja selgitada ägedate väljendite abil nii kultuuri maailmataju, ajaloolisi üksikasju kui mõtteviise. Kõnekäänude rikas keel aitab hoida ringluses ideid ja loomingulisust, Eesti kultuurile on väga oluline loovuse keeleline alge.
Need, kes keelt ei karda vaid armastavad, käivad keele ilu ja huvitavuse nimel kasvõi läbi tulest ja veest.
Veel kõnekäändudest:
“Laste Rõõm”
Eno Raud “Peep ja sõnad”
Sirje Raadik “Õpime mängides. Mängime õppides. Draamakasvatus”
Arvo Krikmann “Sissevaateid folkloori lühivormidesse”
Ene Peterson “Lugemishuvi tõstmine. Eesti keele õpetamisest muukeelses koolis”
Tatjana Ulanova Eesti rahvaluule väikevormide ja rahvapäraste väljendite kasutamine eesti keele kui teiste keelte tunnis https://tinyurl.com/y8n7hymf
_____
* Kõnekäändude raamat ilmus Eesti Kirjandusmuuseumi väljaandena, seda saab hankida ka Kirjandusmuuseumist – suvereisidel Tartusse võib seega Vanemuise tänav 42 olla üks tore raamatute hankimise-vara tankimise paik.
