Molotov-Ribbentropi pakt läks Eesti rahvale rängalt maksma ja seetõttu ei tohi toonaseid sündmusi iial unustada, ütles kaitseminister Urmas Reinsalu 23. augustil kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeval Vabadussõja võidusamba juures.
«Rahvastikuteadlaste hinnangul kaotas Eesti rahvas natsismi ja kommunismi tagajärjel 250 000 inimest,» ütles Reinsalu oma kõnes. «Võrreldes meie rahva saatust Soome rahvaga, on arvestatud, et kaotuste ja okupatsioonideta oleks Eesti rahvastiku suurus praegu 1,8 miljonit.»
Kaitseministri sõnul langetame me 23. augustil pea totalitaristlike režiimide tõttu kannatanud inimeste mälestuseks. «Samas vaatame me julgelt tulevikku ja kinnitame, et oleme alati valmis oma vabadust kaitsma,» ütles Reinsalu.
Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on natsismi ohvritest maailmas palju räägitud, kuid kommunismi ohvreid ja tagajärgi on valgustatud häbematult vähe. «Meie väike rahvas saab seda lünka täita. Kahekümnes sajand oli ajaloo ohvriterohkeim sajand ja kui kõiki selle sündmusi pole piisavalt valgustatud, on meie kohus seda teha,» ütles Vaher.
Vabadusvõitleja ja Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamise eest võidelnud Lagle Parek kutsus üles kandma hoolt vabadusvõitlejate mälestussammaste eest ja seda kohustust ka noortele põhjendama.
Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam tegi oma kõnes üleskutse Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikidele järgida kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäeva. «Asuge samasuguseid mälestuspäevi tähistama kõigis 28 Euroopa Liidu liikmesriigis, kellest tervelt üksteist ja pool, kui arvestada Ida-Saksamaa juurde, on kannatanud kommunistliku totalitarismi all,» lausus Kelam.
Diplomaatilise korpuse esindajana kõne pidanud Läti Vabariigi suursaadik Eestis Kārlis Eihenbaums ütles, et 23. august 1939 oli must päev kogu maailma ajaloos ja me peame oma kurba ajalugu mäletama.
23. augustil 1939. aastal kirjutati alla Molotov-Ribbentropi paktile, mille salaprotokoll jagas Euroopa mõjusfäärideks stalinliku Nõukogude Liidu ja hitlerliku Saksamaa vahel ning lõi aluse iseseisvate riikide annekteerimiseks ja okupeerimiseks. Pakti sõlmimine käivitas sündmuste ahela, mille käigus pandi laias ulatuses toime kommunismi ja natsismi kuritegusid.
Euroopa Parlamendi 2009. aasta aprilli resolutsioonis «Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist» kutsutakse liikmesriike tähistama 23. augustit kõigi totalitarismi- ja diktatuuriohvrite ühise mälestuspäevana.
PM
