Alates märtsist lubab Euroopa Liit igal riigil ise otsustada, kas kasvatada geneetiliselt muundatud organisme (GMO). Enamik Euroopa riike otsustas “ei” kasuks, Eesti mitte.
Üldiselt pole Euroopa Liidus lubatud geneetiliselt muundatud organisme kasvatada. Erandiks on 59 geneetiliselt muundatud toiduainet, mille kasvatamine on põhimõtteliselt lubatud.
GMOde lubamise teema tõusetus selle aasta märtsis, kui tehti muudatus ELi seadustes. Kui siiani lubas või keelas teatud kultuuride kasvatamist Euroopa Liit ning selle täitmine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, siis alates tänavusest aastast on võimalik liikmesriikidel ise keelata Euroopas lubatud GMOde kasvatamine oma territooriumil.
Riikidel on õigus keelata GMOde kasvatamine, kui leitakse kaalukaid teaduslikke argumente nende ohtlikkusest inimeste tervisele või keskkonnale.
Niisiis tohivad riigid teha endale karmimad reeglid või jääda täielikult GMO-vabaks. 3. oktoobriks pidid riigid, kes on otsustanud GMO-vabaks jääda, sellest teada andma.
GMOde kasvatamise keelas 19 riiki. Läti ja Leedu otsustasid keeluga ühineda, kuid Eesti mitte.
„Kuna Eesti valitsus oma taotlust ei esitanud, anti sellega sisuline nõusolek GMOde kasvatamiseks kogu Eesti riigi territooriumil,“ hindab Eesti käitumist talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm.
“Veelgi kummalisem on aga asjaolu, et nii olulise küsimuse otsustas valitsus ära ilma põllumajandussektoriga isegi aru pidamata. See pole muideks esimene kord, kui valitsus ei adu oma vastutust sektori pikaajaliste sõlmprobleemide lahendamisel”, ütleb Nurm.
Ametnikud aga väidavad, et keeld puudutab ainult 8 maisisorti, mis Eestis niikuinii ei kasva, ega näe probleemi edaspidise arenguga.
Põllupidajad ja keskkonnakaitsjad on teistsugusel arvamusel.
GMOde kasvatamise keelamise olulisim põhjus on Kaul Nurme sõnul põllumajandus-, keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonide tugev vastuseis.
Põllumeestel on GMOde laiema kasvatamise korral peamine oht sattuda sõltuvusse üksnes GMO-seemneid tootvatest firmadest, aga ka GMO-saastatuse võimalik levik maheviljeluspiirkondadesse.
Keskkonnaorganisatsioonide põhiline mure on GMO-kultuuride võimalik segunemine looduses ning tarbijaorganisatsioonid on mures inimeste tervise pärast.
„Eks iga selline järeleandmine annab võimaluse uueks järeleandmiseks,“ sõnab Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets Pärnumaalt Eesti otsust kommenteerides. „Loodame, et neid GMO-jamasid, mis USAs ja Kanadas on, meile ei tule, aga oht on siiski olemas.“
Kanadas ja USAs juhtus see, et GMOd ja tavataimed ristusid looduses ning siis ütlesid muundseemneid tootvad firmad, et farmerid on ilma loata kasutanud GMO-seemet ja nõudsid trahve. Kohut käiakse siiamaani.
Ka Saidafarmi juht, mahetootja Juhan Särgava kinnitab, et kui me loome esimeste, väidetavalt ohutute geneetiliselt muundatud sortide sisselaskmisega pretsedendi, siis on oht, et me ei suuda edaspidi vältida ka neid liike ja sorte, mis Eestis kasvavad.
„Seadusandlusega siis enam piiri panna ei saa, sest taimed ei kuula seadust, vaid levivad ikka omasoodu. Näiteks tuulekaera või karuputke tõrjeks on tehtud palju määrusi, programme ja seadusi, kuid need laiutavad ikka,“ sõnab Särgava, lisades: „Sellest hetkest, mil GMOd sisse laseme, jääb vaid lugeda aega tõsiste probleemide tekkimiseni.“
Pikkmetsa sõnul ei halda me GMOde kohta ka täielikku infot ega oska kaugeltki kõiki ohte ette näha. „Meie looduslik mitmekesisus on midagi, mida kaitsta, ja sellele on GMO ohtlik,“ ütleb ta.
GMOde riiki lubamine mõjub hävitavalt Eesti kuvandile, mis reklaamib end maailmale kui puhta looduse ja mahetoiduga maa, leiab ajakirjanik ja imagoloog Inga Raitar.
GMO-sõbralikkus võib imagoloogi sõnul tõmmata vee peale kogu Eesti toidukultuurile.
“Mulle tundub, et Eesti riigi üks käsi ei tea, mida teine käsi teeb,” imestas Raitar intervjuus TV3le.