Postimees on infolekke tulemusel saanud oma käsutusse dokumendid, mis paljastavad, et Eesti riik on osaline plaanis, mille kohaselt hakatakse välismaa päritolu radioaktiivsete metallide uraani ja tooriumi matma Eesti sadamarajatistesse.
Keskkonnaamet annab plaani realiseerimiseks suure tõenäosusega juba lähiajal vastava load ettevõtete ringile, kuhu kuuluvad OÜ NPM Silmet ning kaasa löövad Tiit Vähiga seotud ettevõtted Sillamäe Sadam ja AS Silpower, keskkonnaministeeriumi ja Tiit Vähi ühisettevõte AS Ökosil ning ka puhtalt riigiettevõte Eesti Energia, kirjutab 3. jaanuari Postimees.
Plaani alus on NPM Silmeti tootmisprotsessi omapära: välismaa kaevandustest toimetatakse Eestisse haruldasi metalle sisaldav tooraine lomubiit ja tantaliit, mis paraku sisaldab ka radioaktiivseid metalle uraani ja toorumi (U-238 ja TH-232). Kahele viimasele pole Silmet suutnud aga mingisugust mõistlikku rakendust leidnud ning ettevõte omanikud on keeldunud seda ka Eestist välja viimast, kuigi vastav lubadus on kehtiva keskkonnaloa alusel riigile antud.
Nii ongi ettevõttel tänaseks kogunenud oma territooriumile kinnised vaadid kokku ligi 535 tonni radioaktiivsete tootmisjäätmetega. Ainus plaan neist vabanemiseks on valminud koostöös Tartu ülikooliga. Plaan näeb lühidalt ette seda, et Silmeti ohtlikud tootmisjäägid segatakse kuni vahekorras 1:500 Silpoweri ja Eesti Energia tütarettevõtte Enefiti tootmisjäägi põlevkivituhaga.
Tekkinud segus peaks uraani ja tooriumi kontsentratsioon ja seega radioaktiivsete ainete aktiivsus olema juba sedavõrd madalad (alla 300 ppm), et on allpool seadusega ettenähtud tasemeid. Saadud segu võtab üle keskkonnaministeeriumi ja Tiit Vähi ühisettevõte Ökosil, kellele sama ministeerium on andnud igavese loa põlevkivituha ja muude ohtlike jäätmetega toimetamiseks Sillamäe Sadamas.
Seda segu kasutatakse veega segamise järel tekkinud tuhakivi näol juba Sillamäe sadama laiendamise täitetöödel. Vajadusel kasutatakse protsessis ka Enefiti põlevkivituhka.
Kusjuures, Eesti seaduste kohaselt on oma happelisuse ja muude näitajate tõttu ohtlikuks jäätmeks tunnistatud ka põlevkivituhk. Ka ütleb Eesti jäätmeseadus väga selgelt, et ohtlikke jäätmete segamine teiste jäätmetega on keelatud, ent nii NORMjäätmed kui põlevkivituhk on ohtlikud jäätmed.
EL normid näevad ette, et NORM-jäätmeid võib lahjendada ainult neis sisalduvate ainete korduskasutuse ja ringlussevõtu eesmärgil. Sadamas täitematerjalina kasutamist on aga väga keeruline nimetada uraani ja tooriumi omadustest tulenevaks eesmärgipäraseks taaskasutamiseks. Pigem on sadamakaide näol antud juhul tegemist NORM-jäätmete hoidlaga või tööstusliku prügilaga.
VES/PM
