Professor Lauri Mälksoo: väikeriigid vajavad kõrgtasemel teadmisi rahvusvahelise õiguse kohta
Eesti Ameerika Fond toetas rahvusvahelise õiguse suuna arendamist Eesti rahvusülikoolis, Tartu Ülikoolis.
Nimelt asutas 2012. a. Tartu Ülikooli õigusteaduskond rahvusvahelise õiguse suveülikooli nimega Martensi rahvusvahelise õiguse suveülikool (Martens Summer School on International Law). Friedrich Martens (1845-1909) on tuntuim Eestist võrsunud rahvusvahelise õiguse suurkuju ja suveülikooli pidamiseks sobis ideaalselt Pärnu, Martensi sünnilinn. Suveülikooli asutas Lauri Mälksoo, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor, kelle esimesed kontaktid Eesti Ameerika Fondi esindaja Ago Ambrega leidsid aset juba siis, kui Mälksoo õppis Washingtonis Georgetowni Ülikoolis rahvusvahelise õiguse magistriprogramis (1998-1999). Kuna TÜ enda rahastus suveülikoolile kestis esimesed neli suve, siis siit edasi kuuel korral (kokku kuni kümnenda suveülikoolini) oli rahvusvahelise õiguse suveülikooli rahastaja juba Eesti Ameerika Fond.
Suveülikoolil oli mitu kasulikku dimensiooni – rahvusvahelise õiguse tippekspertide Eestisse toomine ja nende omavaheline koosolemine suvenädala jooksul Pärnus. Teiseks muidugi tudengitele võimalus õppida rahvusvahelist õigust just Eestis ja kohtuda teiste omasugustustega.
Õppejõududest õnnestus fondi vahenditest Eestise tuua endisi ÜRO Rahvusvahelise Kohtu kohtunikke ja tuntud rahvusvahelisi arbiitreid, ametisolevaid Eu-roopa Inimõiguste Kohtu kohtunikke, teisi tunnustatud teadlasi.
Igal aastal said ka Tartu Ülikooli enda rahvusvahelise õiguse teadlased võimaluse üles astuda (nn Martensi loengud). Tudengid tulid aga Pärnusse peaaegu kogu maailmast, sh muidugi ka Eestist; igal aastal osales ca 25 tudengit.
President Lennart Meri ütles omal ajal kujundlikult, et väikeriikide tuumapomm on rahvusvaheline õigus. See võib olla kunstiline liialdus, ent selge on see, et väikeriigid vajavad kõrgtasemel teadmisi rahvusvahelise õiguse kohta ja nad peavad osalema suhtlemises ning “olema pildil” selles osas, mis puudutab rahvusvahelist õigust. See ei pruugi neid alati tingimata päästa agressioonist, kui asutakse halvas naabruses, ent suurendab tõenäosust, et rahvusvahelist õigust kui ühte vahendit “pehme jõu” teostamisel osatakse ka oskuslikult kasutada, kui seda tõesti vaja peaks minema. EAFi toetatud suveülikool – viimasel aastal sai see juba nimeks Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse suveülikool – aitas sellele kaasa.
Lisaks suveülikoolile sai EAFi vahenditest täiendada ka TÜ õigusteaduskonna raamatukogu selles osas, mis puudutavad Külma sõja aegseid rahvusvahelise õiguse alaseid kollektsioone. Rahvusvahelise õiguse teaduses on üsna oluline selle ajalugu – need “arheoloogilised kohid” teadmistest, kaasustest ja arvamustest, mis aastakümnete ja isegi sajanditega on loodud. Nõukogude okupatsiooni tingimustes jäi aga TÜ juuraraamatukogu Lääne rahvusvahelise õiguse teaduskirjandusest täiesti ilma. Tänu EAFi stipendiumile õnnestus antikvariaatidest selle ajastu tähtsaimad teosed tagantjärele soetada. Need raamatud teevad tulevikus rahvusvahelise õiguse (ajaloolise) teadusliku ja praktilise uurimise ka Eesti pinnalt lähtudes lihtsamaks.
Eesti Ameerika Fond
