Riigikogule 25. septembril üleantud 2014. aasta riigieelarve eelnõus paistab riigilt otseinvesteeringuid saavate omavalitsuste seas kõige rohkem silma Tartu linn.
Linnaga seotud investeeringuid võib eelarvekavast leida 50 miljoni euro ulatuses.
Suurimad valitsuse investeeringud Tartusse on seotud Eesti rahva muuseumi uue hoone ja idaringtee ehitamisega, kuid toetust leiavad ka väiksemad objektid.
Tartu linnapea Urmas Kruuse sõnul on järgmisel aastal riigilt saadavad otseinvesteeringuid suuremad kui viimase kaheksa aasta jooksul eraldatud summad.
“Kui me vaatame, kuhu investeeringute raha läheb, siis seal on väga olulised objektid – ERM, mida on ammu oodatud ja mis on Eesti riigi sajaaastane võlg. Toome sinna juurde veel idaringtee lahendused – kui me soovime saada Tartu kesklinna õhu puhtamaks ja transiitliiklust läbi kesklinna vähendada, siis on kõik need otsused väga positiivsed,” ütles Kruuse.
Lisaks Kruuse poolt mainitud Eesti Rahva muuseumile, uuele idaringteele ning Pauluse kiriku renoveerimisele panustab riik 2014. aastal plaanide kohaselt ka Tartu päästedepoo ja ühendhäirekeskuse ehitamisse, rahvusarhiivi uude hoonesse, Tartu avavangla ehitamisse ja maaameti hoone renoveerimisse.
Rahaliselt kõige kulukamad on just Eesti rahva muuseum oma 22,5 miljoni euroga. Idaringteeks on ette nähtud ligi 12 miljonit eurot ning uue päästedepoo ehitamiseks ligi 7,2 miljonit eurot.
Juba täna on kindel ka see, et ületuleval aastal on Tartu üks kahest Eesti omavalitsusest, kuhu riigieelarvega otseinvesteeringuid kõige suuremas mahus tehakse, sest Eesti Rahva muuseumi ehitus jätkub ka 2015. aastal. Kokku maksab Eesti rahva muuseumi uus hoone 75,6 miljonit eurot.
ERR
