Connecticutis peetud EV aastapäeva aktusel ja peol osales ligi 80 inimest. Noored tantsijad lõid vahva meeleolu ning aktus kujunes peoks. Foto: Erik Linask
Connecticuti ja lähipiirkonna eestlased kogunesid 23. veebruaril tähistamaks Eesti Vabariigi aastapäeva Connecticuti Eesti Seltsi kutsel. Tuldi kokku The Baltic restoranis Berlini linnas, kus peeti meeldejääv pidu: pidulik ja kultuurirohke aktus ning õhtusöök, millele järgnes tants ja trall.
Rahvas kogunes kella viiest ning oldi suhteliselt põnevil, kuna antud saali tuldi esimest korda. Hoonesse sisenedes avanes avar esik, marmorist põrand ning uhke puust trepp, mis viis 2. korrusele. Meid suunati siiski suuremasse ruumi esimesel korrusel. Saal oli pidulik, kuid samas soe ja kutsuv, just paraja suurusega, mahutamaks kohaletulnud umbes 80 pidulist. Roosaka marmori ja sädelevate kristall lühtrite taustal tundusid nii rahvarõivastes koolinoored kui ka rahvusvärve ja ehteid kandvad külalised kuidagi eriti ilusatena. Kuigi Connecticutis on eestlastel oma looduslik maa-ala Andoveri asulas, puudub keskne nn Eesti Maja. See teeb korralduskomiteedele plaanimise veidi keerulisemaks, kuid ega EV aastapäev siin eestlaskonnas pidamata jää! Komitee oli õnneks ka selleks puhuks leidnud sobiva paiga kokkutulemiseks.
Rahvas kogunes rõõmsalt, kallistati kauaaegseid tuttavaid, tervitati soojalt kaugemalt tulijaid. Saal oli pehmelt valgustatud, lilled laudadel ning oli igati esinduslik. Kui kutsuti rahvast baarist lauda, oli vahva näha lippude ees ülesrivistatud rahvarõivastes noori, ootamas aktuse algust. Aktus avati Ameerika hümni laulmisega ning avasõnad ütles kohaliku eesti seltsi esimees Erik Linask, kes toonitas selliste traditsioonide vajalikkust ning pani just eriti noortele südamele, et Eesti isamaa austamisega vabariigi aastapäeval, aga ka teistel aegadel, aitame hoida eestlust elus ning nii saame aidata toetada eesti rahvast ja vabariiki. Kõikide osavõtt on vajalik ja teretulnud.
Nagu vastuseks kõnes kuuldud õpetusele, tulid lavale Connecticuti Eesti Kooli noored koorijuhi Laine (Kõiva) Kingo osaval juhtimisel. Kõlavalt ja siiralt esitati Eesti, mu südame sünnimaa (L. Tungal/O. Ehala) ja Ta lendab mesipuu poole (J. Liiv/ P. Sarapik). Väikene koor pakkus suurepärase esinemise.
Aktuse peakõneleja oli Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides Washingtoni büroo juhataja Karin Shuey, kes tutvustas ERKÜ (inglise keeles Estonian American National Council) tööd ja missiooni toetada eesti kultuuri ja keele säilimist ning aidata Washington, DCs tutvustada ja seista eestlaste ja Eesti huvide eest. Karin võttis oma kõnes aega nimeliselt ette lugeda ja tänada Connecticutist pärit endisi ja praeguseid ERKÜ esindajaid, sh endine ERKÜ esimees Mati Kõiva. Praegu esindab Connecticuti eestlaste huve ERKÜs Jaak Rakfeldt. Kõneleja tutvustas ka ERKÜ vastselt ametisse kinnitatud tegevjuhti, Leelo Linask’it, kes alates 1. märtsist asub tööle juhi rollis, mida varem täitis võimekalt Linda Rink Philadelphiast. Publik võttis uudise vastu kestva aplausiga.
Oma kõnes andis Karin Shuey lihtsaid näpunäiteid ehk nn kodutöö ülesandeid, mida kohalik rahvas saaks teha Eesti ja siinse eesti ühiskonna huvide kasuks: Vaba Eesti Sõna tellimist ja lugemist; ERKÜ toetusega valminud raamatu Estonians in America, autor Priit Vesilind, lugemist (saadaval www.amazon.com, muuseas, raamatu ammune algataja oli Connecticutist pärit kirjanik ja ajaloolane Enn Kõiva); ERKÜ gala ning aastakoosoleku kuupäevad kalendrisse märkimine ja neis osalemine (9.-10. novembril 2019 Washington DCs); soovitati ka võtta kontakti oma osariigi valitsuse esindajatega Washingtonis ning ergutada neid osalema Baltic Freedom Caucus töös. On tähtis, et USA eestlaste huvid on esindatud ja seda saab aidata teha iga kodanik.
Nagu Connecticutis EV aastapäeval kombeks, võttis sõna austatud kolonel Ylo Anson, lugedes ette kõigi Vabadussõjas võidelnud kohalike eestlaste nimed ja siis ka hiljem relvastatud konfliktides võidelnud eesti päritoluga sõdurite ja ohvitseride nimed. Täna on veel Connecticuti Eesti Seltsi liikmete seas esimese Eesti Vabariigi aja mundrikandjatest alles 103-aastane abipraost Valdeko Kangro; teadolevatel andmetel on ainsad allesjäänud eesti päritolu II maailmasõja veteranid Connecticuti piirkonnas Endel Raiem, Väino Päärson ja Johannes Bendt. Mundritkandvaid mehi ja naisi tänati austava aplausiga.
Aktus jätkus kultuuriprogrammiga, mida tutvustas seltsi juhatuse liige Jaak Rakfeldt. Külalisesinejaks oli andekas flöödimängija eestlanna Maria Luisk, esitades Arvo Pärdi ning Heino Elleri palasid. Maria Luisk on lõpetamas magistrikraadiga Yale Ülikooli (muusika alal) ning suundus peale esinemist Jaapanisse kontsertreisile. Kaunilt kõlav kontsert oli küll! Kõnelejat ning muusikalist külalist tänati lillekimpudega, mille andsid üle esinduslikud koolinoored.
Kava lõpetas kooli noorte rahvatantsurühm Jaaniku tantsujuht Leelo Linaski juhendamisel. Juhatuse esimees tänas külalisi ja tublit korralduskomiteed ning asus ise edasi DJ rolli. Lisaks traditsioonilistele valssidele ja polkadele oli ka noortepärast popmuusikat ja ei saa mainimata jätta, kuivõrd kasutuses oli tantsupõrand, kui mängiti eesti rahvapeo tantse nagu Perekonnavalss, Kes aias ja Ristpulkade tants. Õhtu ja pidu kulgesid sujuvalt, rahvast lõbustati veel seltsi toetuseks korraldatud loteriiga, mille viis läbi juhatuse liige Margus Laan. Eesti Kooli pere oli välja pannud ilusa kunstinäituse, iga õpilane oli esitanud oma illustratsiooni nimega “Minu Eesti, EV-100”; ettevõtlikud koolilapsed müüsid rahvale omakirjutatud ja -kujundatud eesti kooli ajakirja nimega Tammepuu (juba 4. number!).
Flöödimängija Maria Luisk tõi eesti heliloojate palasid Connecticuti. Kontsert oli mitmekülgne ja igati nauditav. Foto: Arno Sokk
Ilusa olemise lõpetuseks pakuti kohvi ja kringlit (tänud kringlimeistrile Peeter Müürsepale). Keegi hea inimene oli ka magustoidu lauale asetanud igavesti ahvatleva kausitäie eesti komme ja shokolaade, kust armas ja lahkekäeline 4-aastane koolipoiss nimega Theo käis omal algatusel järjekindlalt ja ükshaaval Kalevi kombusid jagamas külalistele igas lauas. Tõeline rõõmsameelne ja särtsakas rahvamees! Küll on oluline, et noored tunnevad huvi ja julgust läheneda ka vanemale generatsioonile ja ka vastupidi – jagame energiat, kogemusi ja eestlust teineteisega!
Tundsime puudust mõnest kauaegsest sõbrast ja ühiskonna liikmest, kes ühelteisel põhjusel osaleda ei saanud, kuid tundsime ka rõõmu neist, kes olid kohale tulnud üheskoos tähistama meie kõigile kalli Eesti Vabariigi 101. aastapäeva!
Leelo Linask
