On lahkunud üks eestluse hoidja ning vaimuvara edasikandja. Koorijuht ja helilooja Charles Kipper lahkus 9. veebruaril Torontos pärast kiirelt hävitavat haigust. Mitme laulukoori dirigendina ei kuulunud ta ainult kanada-eestlastele. Ta tundis end kodus USA eestlaskonnas ja eriti oma vanemate sünnimaal.
Kõrghariduse omandas ta Toronto Ülikooli muusikafakulteedis magistrikraadi näol ja ta asus tööle suurlinna keskkoolides. Olles arendanud oskusi mitmel muusikainstrumendil, oli ta peamiselt tuntud kui haruldane pianist, siinjuures kiire transponeerija, kes koheselt oskas kujundada vajalikke modulatsioone. Kord esines ta koos džässilegendi Armas Maistega, olles mõni aasta varem saatnud kodumaist ooperikuulsust Mati Palmi.
Noore dirigendina ajaloolise Toronto Eesti Meeskoori ette astumine aastal 1981 andis talle äkitselt olulise rolli ka Põhja-Ameerika eesti meeslaulupäevade juures, kus temast kujunes keskne kuju. Neis osalesid jõuliselt ka New Yorgi Eesti Meeskoor ja Baltimore Eesti Laulumehed (kord ka meeskoor Connecticutist), kandmaks edasi Roman Toi ja Manivald Loite poolt pagulasaastate algusel kinnitatud meestelaulu traditsiooni kui Eesti vabaduse tungalt võõrsil.
Kiirelt saabuv Eesti taasiseseisvumine viis Charlesi ja Toronto Eesti Meeskoori aga hoopis teises suunas. Toimus vähemalt viis iseseisvat kontsertreisi kodumaale, kus lauldi kirikutes ja vabas õhus. Lauldi Sinimägedes ja Saaremaal, kust olid pärit tema isa ja ema. Kas oligi mõni kodumaine asukoht, mis temal külastamata jäi? Eriti hiljem saatjana ning koostöös Toronto täienduskoolide juhatuse ja koorijuhiga, kuna koolikooride reisid Eestisse hõlmasid ka aktiivset Eestimaa tundmaõppimist. Hiljuti avaldas allakirjutanule kaastunnet Hellenurme veskiemand Valgamaalt, kes kohtus Charles’iga koos koolinoortega 11 aastat tagasi.
Alles möödunud aastal viibis Charles kahe kohustuse ajendil Eestis, olles varakevadel saatjaks kahele Kanadast tulnud eesti nooremale kontsertlauljale ja hiljem osalenud Toronto ühiskoolikooriga Tallinnas noorte laulupeol ,,Mina jään” juulikuu alguspäevil.
Charles Kipperi ühendus USA eestlaskonnaga ei olnud ainult muusika ja meeskooride alusel, vaid ka perekondlik. Ta kosis endale eesti neiu Baltimorest, tuntud koorijuhi Evald Tammaru tütre Mai. Sündis Torontos andekas tütar Elli, kes on tihti meeskoori kontsertidel olnud klaverisaatjaks ja samuti juhtivalt tegutsenud eesti kogukonnas. Oli ju isa ka Eesti Kesknõukogu Kanadas (EKN) valitud liige.
Charles Kipper oli ka pühendunud kirikumees. Olles pikki aastaid juhendanud muusikalist tegevust Toronto Eesti Baptisti koguduses, toimis ta seal ka jutlustepidajana. Tema loodud koraale leiame kogumikus ,,Vaimulikud laulud”, mille väljaandja on Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Allakirjutanule kingiti see väärtuslik lauluraamat pärast jumalateenistust Kärsaküla Metodisti kirikus Lõuna-Eestis.
Charlesi ilmalik helilooming oleks tahtnud näha palju ulatuslikumat kõlapinda. Tema õlgadel aga asus raske tegevuskoorem. Seegi hõlmab erinevaid žanreid, kaasaarvatud soololaule. Ulatuslikult haarav on ,,Laula, lauluvend, laula!” (tekst Arved Viirlaid), pühendatud TEMile koori 50. aastapäevaks aastal 2000. Tundeküllased on Marie Underi luulele loodud ,,Sirelite aegu” ja varem viisistatud Lydia Koidula luuletus, mis lõpeb sõnadega ,,Ööbik, mine leia sõpru!” See haarav mõiste kujunes motoks Toronto Eesti Akadeemilisele Segakoorile ,,Ööbik”. Viimast juhatas ta meeskoori kõrval aastast 1995 uue sajandi algaastateni. Soololaulud said uue hoo koostöös eesti päritolu noore elukutselise laulja Stephen Bell’iga, kellega sai viimastel aastatel üllitatud kaks eestikeelset CD-plaati. Heliloomingus jääb ehk kõige võimsamaks siiski kantaadipärane ,,Jehoova koda”, mis loodud nii segakui meeskoorile.
Charles Kipperi suurejoonelisel ärasaatmisel 17. veebruaril laulis imponeerivalt ja liigutavalt kantsli taga seisev segakoor, moodustatud Toronto Baptisti Koguduse kauakestva noortekoori ,,Päike” vilistlaste poolt. Kohalekutsuja oli Marika Wilbiks, kes seda võimast laulukoori ka juhatas. Oli mõnigi laulja kohale saabunud oma endist koorijuhti ära saatma kaugemast USA osariigist.
Leinateenistusel teenis Baptisti Koguduse õpetaja Jüri Puusaag. Oma isa iseloomustas tütar Elli. Mälestushelindeid rohkearvuliste järelhüüete raames esitasid täies koosseisus ka Toronto Eesti Meeskoor ja Segakoor ,,Ööbik”. Siinjuures oli väärikalt esindatud korporatsioon Fraternitas Estica, kelle leinalooris lipp saatis lahkunud venda tema matusepaigani oma vanemate haudade kõrvale põhja-Torontos. Juhtivalt tegutses mitmes abivalmis rollis Frat. Estica vilistlane Avo Kittask, tuntud laulja, keda sõber Charles oli saatnud lugematutel kontsertidel.
Kuna allakirjutanu peab eestluse hoidmise juures olulisemaks väärtuseks rahvuskaaslaste omavahelist ühendusteloomist ja selle säilitamist, ei saa siin nimetamata jätta hetkel hääletuks jäänud New Yorgi Eesti Meeskoori. Vastavat sidet Charles’iga elustas Urmas Kärneri poolt saadetud sügavalt läbimõeldud kohapeal etteloetud läkitus. Oli ju see sama eestluse edendaja ja lauluvend New Yorgist, kes osutus viimaseks solistiks, keda meie armas maestro Charles Kipper enne lahkumist saatis oma viimasel rahvuskultuurilisel sündmusel selle sama ,,Eesti aasta” algpäevil, olgu see mis iganes mandril või maal.
Andres Raudsepp
Kanadast