Osa Bostoni Eesti Kooli õpilastest ja õpetajatest kogunesid esimisel koolipäeval mändide alla Purgatory Chasm State Parkis Massachusettsis. Sel aastal õpetajad valisidki selle koha et eesti kooli pidada niikaua kuni ilm meid lubab looduses eesti keelt, laulu ja kultuuri õpida.
Enne, kui meie eesti kool sel aastal algas, tulid Bostoni Eesti Kooli õpetajad kokku, et arutada, kuidas sel aastal kooli korraldada.
Seoses pandeemiaga, mis praegu maailmas ringi käib, on see kirik, mida me oleme aastaid kooliks kasutanud, suletud, ja me pidime valima ühe teise koha, kus meie eesti kooli pidada.
Otsustati, et niikaua, kui õues on veel ilus ilm, saame kokku looduses, sest ülejäänud aasta peame kooli pidama virtuaalselt Zoomi vahendusel.
Aastaid tagasi käisime kooliga ühes kohas nimega Purgatory Chasm (Massachusetts State Park), et lihtsalt kooliväliselt kokku saada ja looduses ringi kõndida.
See koht on kooliks ideaalne.
Seal on palju ruumi ja värsket õhku, seal on ka piknikulauad, kus saaks teha klasse, igal klassirühmal on oma laud.
Ja iga pere võtab kaasa oma piknikulõuna
Sel aastal õpetajad valisidki selle koha, et eesti kooli pidada.
Meie esimene koolipäev, kui me seal kokku saime, oli 13. septembril.
Kahel esimesel koolipäeval saime kokku kahel järjestikusel pühapäeval, mitte nagu meie tavaline kool, kui me saame kokku igal teisel pühapäeval.
See esimene kokkusaamine oli rohkem nagu suvelõpu tähistamine.
Rääkisime kõigest, mida me suvel tegime ja mida me sel aastal koolis teha plaanime.
Praeguseks oleme seal kaunis kohas kokku saanud juba kolmel korral.
Koolipäeval on meil muusikatund, keeletund, piknikulõuna ja ühine loodusmatk.
Kui kõige pisemad koolilapsed oma keeletunniga valmis saavad, mängivad nad tavaliselt omavahel mänguväljakul.
Vahel on meil koolis kohal ka mõned neljajalgsed õpilased – koerad Boston, Bruno ja Nipsy.
Kooli matkajad ronivad mööda põnevat rada läbi imeilusa kivikuristiku mis asub Purgatory Chasm State Parkis Massachusettsis.
Purgatory Chasm on kaunis looduslik koht, nagu maapealne kivikuristik, kus me jalutasime üle kivide.
Kõik lapsed jooksid ette ja jätsid vanemad endast tahapoole.
Kõige väiksemaid lapsed olid kõige kiiremad ja kogu aeg tahtsid kõike näha ja uurida.
Vanemad lasped hoolitsesid väikeste laste eest ja vaatasid, et nendega midagi ei juhtuks.
Suuremad lapsed vastasid ka kõigile pisemate laste küsimustele.
Kui see rada läbi kivide oli peaaegu läbi, nägid nad ühte lahedat kohta – Lemon Squeeze!
See on üks suur kivi, milles on väike looduse poolt tekitatud läbipääs või lõhe täpselt keskel.
Peaaegu kõik lapsed, ka nende vanemad, käisid sellest kitsast kivipraost läbi.
Tänasel pandeemia-ajastul, mil kõik koolid ja tööd on virtuaalsed interneti vahendusel, loodab Bostoni Eesti Kool nii palju kui võimalik teha ka edaspidi koolitunde looduses, et lapsed ja ka lapsevanemad saaksid siiski isiklikult inimestega suhelda.
Loodame ja ootame veel mitmeid ilusaid sügisesi pühapäevi, et looduses laulda, eesti keeles rääkida ja koos loodust nautida.
Isabella Branzetti
