“Astelpajumarjad on üks täiuslikumaid taimsete vitamiinide allikaid. Viljad sisaldavad C-vitamiini (sõltuvalt viljasordist 150–1600 mg %), vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. Astelpaju värsketes viljades on rohkesti koliini (110 mg%), flavonoide, kumariine, parkaineid, eeterlikke õlisid, rasvhappeid, mineraalaineid.
Komplekti täiuslikkus on läbi aegade toitnud isegi spekulatsioone, justkui oleks mõni antiikmaailma taimeteadlane astelpaju aretanud. “Legendid räägivad, et vanad kreeklased lisanud astelpaju lehti ja noori oksi võistlushobuste sööda hulka, mis hobustele nii hästi mõjunud, et karva kohe läikima löönud. On proovitud tänapäeva hobustegi peal – töötab tõesti. Astelpaju lehed olnud lemmiktoiduks ka lendavale ratsule Pegasusele, siit ka astelpaju nimi Hippophae (kr. k. hippos – hobune; phaos – särav, läikiv). Raviks tarvitatakse astelpaju vilju, mahla, lehti, koort ja seemnetest saadud õli. Astelpaju stimuleerib immuunsüsteemi ja ergutab hormonaalsüsteemi tegevust. Teda soovitatakse tarvitada üldtugevdava vahendina gripi ja teiste külmetushaiguste ajal, pärast operatsioone ja traumasid, asteeniliste seisundite ning intoksikatsioonide korral. Astelpaju tarvitatakse ka reuma ja podagra puhul, veresoonte lupjumise ja vegetatiivse närvisüsteemi häirete korral, klimakteeriliste ilmingute ja häirete leevendamiseks. Astelpaju kiirendab kudede taastumist, seega soovitatakse teda suuõõnehaavandite, mao-ja kaksteistsõrmiku ning soolehaavandite ning pärakuveenikomude ravimiseks” (http://www.astelpaju.ee).
Astelapaju (sea buckthorn) on juba 200 miljonit aastat vana taim. Enne viimast jääaega katsid astelpajud kogu Eesti maaala, aga alles üsna hiljuti sai ta siin jälle tuntuks.
Rääkisin hiljuti inimesega, kellel on astelpajude all 400 hektarit maad. Juhtus nii, et sõitsin mööda tema ühest põllust ja nägin imestusega, et seal olid astelpajumarjad veel korjamata. Minu naabril Kaie Heral on need aga juba augustis korjatud. Olen kuulnud, et astelpajumarjade korjamine on väga vaevarikas. Vaatamata sellele istutasin oma sauna taha 24 astelpaju. Kahjuks läksid nad kõik välja, sest loomad olid puude juured läbi närinud.
Kord, kui mulle anti kätte astelpajuoks koos marjadega, oli mul raske sellelt marju kätte saada, ilma et nad ei oleks mul silmnägu täis pritsinud. Kui aga mahl sattus silma, pani see silmad mõneks ajaks kipitama. Peale kõige muu on astelpajul äärmiselt teravad okkad, mille ohvriks võib kergesti langeda.
Mitte kõigil ei ole astelpajukasvanduse äri õnnestunud. Arvatakse, et need, kes astelpaju ikka veel kasvatavad, teevad seda põllumajandustoetuse tõttu. Tunnistan, et minagi arvasin seda, sest paistab, et Sõmerpalu kandis on kõik astelpajud senini koristamata.
Jah, seda seni, kuni ma nägin ühte tohutu suurt põldu ja peatasin auto. Märkasin, et suurem osa marjadest olid korjatud, alles olid vaid need, mis kasvasid kõrgemal ja mida oli raske kätte saada. Kuhu silma ulatus, olid näha astelpajumarjade kastid. Marjad korjatakse koos lehtede ja okstega. Kohe pärast korjamist saadetakse need Pärnusse, kus nad samal moel külmutatakse, külmunud marjad tulevad okste küljest kergesti lahti. Tähelepanuväärne on fakt, et astelpaju ei ole üldse mitte paju, vaid ta on oliivipuu.
Mulle räägiti, et kõik marjad pildistatakse arvutiga, mis sordib välja mittekorralikud marjad ja eemaldab need. Masin pildistab 5000 marja minutis! Perfektsetest marjadest tehaks mahla, seemned lähevad õliks, lehtedest tehakse aga teed.
Eesti importis eelmisel aastal 50 tonni astelpaju, peamiselt Jaapanisse. See on ka ainuke Eestist väljaviidav mahetoode.
Kui veel astelpaju ajaloost rääkida, siis toodi vili Siberist, kus seda kasvatati 18. sajandil ravimite valmistamiseks ja toiduaineks sõjaväele. Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustatigi Siberist saadud viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei pidanud. Alates 1988. aastast on Eesti Riikliku Sordikatsekeskuse Rõhu katsepunktis katsetatud Moskva Ülikooli Botaanikaaia juures asuva instituudi professori Trofimovi juhtimisel aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi sortide emastaimi balti ehk königsbergi isastaimedega.
Minul on talveks varutud külmutatud õunamahla ja astelpajumarju. Võtan kaks peotäit külmutatud marju ja segan seed jogurti või kohupiimakreemiga ning söön seda kakskolm korda päevas. Usun, et astelpaju on imerohi ja aitab mul elada saja-aastaseks.
Viido Polikarpus
Viido Polikarpuse fotod astelpajukasvandusest.
