Eesti kultuuripärandi säilitamisest huvitatud kaasmaalased kogunesid 30. novembril New Yorgi Eesti Majja arhiivide infopäeva raames. Päeva korraldajad olid Eesti Arhiiv Ühendriikides (EAU) ja Baltic Heritage Network (BaltHerNet) Eesti Rahvuskaaslaste programmi majanduslikul toetusel.
EAÜ juhataja Enda-Mai Holland tervitas külalisi – Piret Noorhani Toronto Eesti Õppetöö Keskusest, Tiiu Kravtsev Tallinnast Eesti Riigiarhiivist, Merike Kiipus Tartust Eesti Kirjandusmuuseumist ning Minnesota Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskusest (IHRC) saabunud Elizabeth Haven Hawley. EAÜ juhataja andis sõna arhivaar Piret Noorhanile, kes esindas infopäeval nii Baltic Heri-tage Networki kui tulevast Välis-Eesti Muuseumi VEMU Torontos.
Piret Noorhani tänas ürituse kaaskorraldajaid Enda-Mai (Kiki) Hollandit, NY Eesti Maja mänedzher Katrin Albaz’i ja VES peatoimetaja Kärt Ulmanit ning andis Eesti Majale üle Torontost kaasatoodud asjakohaseid materjale.
Arhiivide tegevuse eesmärk on Eesti kultuuri säilitamine. Arendamaks koostööd Balti maade põgenike ja emigrantide arhivaaride ning nii riiklike kui eraomanduses olevate mäluasutuste vahel, loodi 2008. aastal mittetulundusühing Baltic Heritage Network (BaltHerNet), eesmärgiga tagada diasporaa kultuuriväärtuste säilimine, uurimine ja avalikkusele kättesaadavus. BaltHerNeti veebiportaal asub aadressil www.balther.net ja sealt saab väga hea ülevaate Eesti mäluasutustest ja arhiividest nii kodu- kui välismaal. Läti ja Leedu mäluasutuste kohta ei ole andmed veel nii põhjalikud.
Piret Noorhani peab väga tähtsaks noorte baltlaste koolitamist asjatundlikeks arhivaarideks ja arhiivides töötajateks. Sellel otstarbel korraldatakse noortele huvilistele seminare ja kursuseid. Selliseks koolituseks annab majanduslikku toetust Eesti Rahvuskaaslaste programm, märkis Piret Noorhani. Praegu töötab Piret Noorhani Torontos, Tartu College’i juurde 2009. a. asutatud Eesti Õppetöö Keskuse peaarhivaarina. Kanada eestlaste arhiivid ja raamatukogud katsutakse koondada ühisesse hoiupaika, Väliseesti Muuseumi (VEMU), kuhu annab üle oma mahuka kunstikogu ka 1974. a. asutatud Eesti Kunstide Keskus.
Eesti Riigiarhiivist oli kohal arhivaar Tiiu Kravtsev, kes rääkis entusiastlikult eestlaste arhiividest mitmetel maadel, kus Eestist põgenenud ja lahkunud kaasmaalased on isamaa kultuurilist tegevust jätka-nud ja keelt elus hoidnud. Vanim väliseestlaste arhiiv asub Austraalias (loodi aastal 1952) ning see on ühtlasi ka suurim immigrantide kogu Austraalias. Selle arhiivi tulevik on seotud Austraalia Rahvusarhiiviga, kuhu kogud hiljem üle antakse.
Rootsis asuvas arhiivis olnud Eesti riiklikke dokumente hoitakse Rootsi rahvusarhiivis, Karl Robert Pusta isiklik arhiiv asub USA Hoover Instituudis. Saksamaal loodi keskne arhiiv alles 2007. a., kuid seal on mitmeid eraarhiive. Kanadas ja Ühendriikides asuvad arhiivid on hästi hoitud ja kasvavad.
Minnesotas asuva Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskuse (IHRC) tegevjuht Elizabeth Haven Hawley on viibinud ka Eestis tutvumas Eesti kultuuri ja keelega, märkis Piret Noorhani. Hawley rääkis vaimustatult Elmar Epneri ajaloolistest dokumentaalfilmidest, mis nüüd on hoiul Minnesotas. Elmar Epner jäädvustas filmikaameraga eestlaste saatust, kultuurilisi üritusi, eestlust välismaadel ja paguluses. Neis filmides on ka dokumentaalkaadreid Rootsi riigi häbiväärsest balti sõdurite väljaandmisest N. Liitu. Haven Hawley peamine sõnum oli leida teisi “Elmar Epnereid”, kes on kaameraga jäädvustanud eestlaste kultuuriväärtusi. Ta võrdles Elmar Epneri elutööd jaapani Ukiyo-e (tõlkes voolava maailma pildid) puutrükikunstiga, mis kajastas keskklassi inimese argielu ja seda on ka Elmar Epner oma filmide ja fotodega eestlaste kohta teinud. Kus asuvad ja kust leiame teised “Elmar Epnerid”, et nende jäädvustatud filmid ja fotod ei läheks kaduma, küsis Haven Hawley.
Eesti Kirjandusmuuseumist oli saabunud Arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus. Kingituseks oli ta toonud kaasa värske Sirje Kiini poolt koostatud raamatu Marie Underi postkaartide kogust. Raamatu alguses oli ülevaade Marie Underi Euroopa reisidest ja siis huvitav kogu eri maadelt ja kohtadest Marie Underi poolt tütardele saadetud postkaartidest.
Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu kõige vanem võõrkeelne trükis on aastast 1541. Vanim eestikeelne raamat on säilinud aastast 1632 – Heinrich Stahli käsi-ja koduraamatu I osa.
Vanimaid raamatuid on järjest Euroopa Liidu abiga digiteeritud ja nii on need kättesaadavad ka internetis. Arhiivraamatukogus on ka väiketrükiste kogu, võõrkeelsete raamatute kogu jne. Merike Kiipus rõhutas, et igasuguste trükiste sälitamine arhiividesse on ülimalt tähtis.
Merike Kiipus andis ülevaate erinevatest veebis leiduvatest kataloogidest, kust huvilistel on võimalik trükiseid mäluasutustest otsida. Peamine E-kataloog ESTER alajaotustega Tallinna ja Tartu raamatukogude kohta sisaldab üle 2 miljoni bibliokirje. Lisaks on eraldi kataloogid teadusartiklite, isikunimede, väliseesti kirjanduse, jm jaoks, mis kõik on leitavad BaltHerNeti portaalis “Teatmestu” all. Üldsusele peaks huvi pakkuma digiteeritud eesti vanema ajakirjanduse kataloog DEA aadressil DEA.nlib.ee, mis sisaldab ajalehti aastatest 1821-1944 ja valiku vanemaid väliseesti ajalehti alates 1944. aastast.
Enda-Mai Holland oli toonud kaasa näitematerjali Eesti Arhiivi Ühendriikides tehtavast tööst, arhiivile tulnud materjalide kaardistamisest, klassifitseerimisest ja säilitamisest. Ta tutvustas arhiivi toimingut ja tegevust, rõhutades, et kõik arhiivis tehtav töö toimub vabatahtliku tööjõuga. Töötajad on annetanud arhiivile lugematul hulgal töötunde. Pidevalt tehakse ka rahalisi annetusi ja laekub pärandusi lahkunute testamentidest. Kaasatoodud materjalid pakkusid suurt huvi kuulajatele ja külalistele.
Airi Vaga
Kärt Ulman
