Sirje Okas Ainso
Ees, vasakult: Aileen Kristjuhan, Marta Mere, Sirje Ainso, Viviana Paddrik, Lidia (Pensa) Allikberg, Silvia Allik. Keskel, vasakult: Monica Orumaa, Tiiu (Jaigma) Messner, Heino Ainso, Anneliis (Elmend) Kuusik, Tiia Enrietti, Lia Olljum, Patti Pent, Laara Harlise, Andres Allik. Taga, vasakult: Rein Kristjuhan, Peeter Mere, Rein Allikberg, Toomas Paddrik, Rein Pent, Hale Harlise, Tiiu (Kristjuhan) Ensmann, Linia Elmend, Priit Okas. Fotograaf: Burt Ensmann
25-27. septembri nädalalõpul toimus Florida palmipuude all Argentinas elanud/sündinud eestlaste, arvult teine, kokkutulek.
Esimest korda leidis aset sarnane organiseeritud üritus 2012. aastal, Lõuna-Karoliinas, Tiiu ja Burt Ensmann’i kodus, kust lahkudes tegime kindla otsuse seda toredat sündmust jätkata.
Seekord olid organisaatoriteks Viviana (Loogväli) ja Toomas Paddrik Fort Lauderdale’s ja Priit Okas, Sirje (Okas) ja Heino Ainso Miami’s.
Osavõtjaid oli 16 argentino’t ja gringo abikaasad – kokku oli meid 24.
Kaugemalt tulijad olid Tiia (Pernbaum) Enrietti: Argentina’st, Lia (Peet) Olljum, Mehhikost ning Laara (Oraste) Harlise ja Andres Allik, abikaasadega, Kanadast.
Pidustused algasid reede õhtuse vastuvõtuga Miami’s, Sirje ja Heino Ainso kodus, et vanu mängukaaslasi tervitada ning sõprusi uuendada.
Olime jälle koos, tundsime end taas noortena – nagu ‘tookord’ – meenutades vanu armsaid mälestusi, jagades uut ja huvitavat oma elust…
Pidu jätkus laupäeval elegantses argentina restoranis. Seal ühines meie perega kuuba rahvusest Eesti aukonsul Miami’s – Jorge Viera, kelle saatus 1961. a. põgenikuna omalt maalt vabadusse sarnaneb vägagi meie omaga…
Meelelahutuseks pakkusid Argentina noored kunstnikud meile oma/ladina ameerika muusikat ja laulu.
Samas kõlasid ka meie eesti laulud nii, et restoran kajas ning me tantsisime hilisõhtuni välja..
Lõppakord – jumalagajätu brunch pühapäeval – toimus Fort Lauderdale’s Viviana ja Toomas Paddrik’ute kaunis kodus.
Toomas oli meile kokku pannud vanadest piltidest foto-show: Buenos Aires’i Eesti Seltsis, Estonia saarel, eesti kirikus. Sattusime hasarti, tundes neil ära oma sõbrad, vanemad, iseendid.
Peoroad olid kõigil üritustel ehedalt argentiina ning eestipärased: argentiina veinid, empanadas, matambre, alfajores; eesti porgandi- ja kapsapirukas, rosolje, kohupiimakook ja Kalevi kommid.
Ja kui lõpuks pühapäeva hilispealelõunal lahkusime, olime kindlad, et tahame järgneval aastal taas kokku saada. Hasta muy pronto… en la ciudad de Mexico??!
