Ooper koduteatris, uskumatu privileeg! Fotod: Tiina D’Souza
Tänavu oli Labor Day Atlanta Eesti Kultuuriseltsi jaoks eriti eriline. Eestis sellel päeval püha pole, aga kui Eesti teater lausa ise teisele mandrile kohale tuleb – no ei oska enam vägevamat pühade tähistamist ette kujutadagi!
Vanemuise muusikatunni “Appi! Ooper!?” ooperisolistide Merle Jalakase ja Jaan Willem Sibula ettekandel oli väga vahvalt üles ehitatud etendus.
Teatritunnis sai kuulda palasid K. A. Hermanni ooperist “Uku ja Vanemuine”, E. Aava ooperist “Vikerlased”, G. Ernesaksa ooperist “Tormide rand”, E. Arro ja L. Normeti operetist “Rummu Jüri”, E. Tambergi ooperist “Cyrano de Bergerac” ja O. Ehala muusikalist “Nukitsamees”.
Kuulasime ülevaadet eesti ooperi ajaloost (mida AEKSi president Kristi Vuht-Allpere eesti keelt mittevaldavatele pealtvaatajatele kangesti tõlkida oleks soovinud) ja saime teada, kes on ja kuidas töötab suflöör (kehastas teatri noortetöö juht Mall Türk). Ja kõike seda elava muusika saatel kontsertmeister Ele Sonni esituses.
Esialgu vaatasid ja kuulasid lapsed hiirvaikselt ning keskendunult, kuigi paljud neist olid ooperimuusikat kuulamas esmakordselt.
Õige pea vaheldus vaikus naerupahvakatega. Muusikapalad, kiirelt vahetuvad kostüümid, võlumine, Kalevi kommid ja Vanemuise õhupallid (mis vajasid päästeoperatsiooni küll juba enne etendust, tõmme nende suhtes oli laste jaoks vastupandamatu!) hoidsid noore publiku lummatud ja põnevil ühtaegu.
Ooperisolistid Merle Jalakas ja Jaan Willem Sibul
Võib vist ka väita, et lapsed päästsid kogu etenduse, sest kõrvalosatäitjatele, kes mingil põhjusel Eestisse maha olid jäänud, leiti kiirelt oma ülesannete kõrgusel seisnud asendusnäitlejad.
Jääb üle vaid loota, et Vanemuise trupil oma rännakutel teistesse linnadesse õnnestub sama heal tasemel asendajad värvata!
Etenduse lõppedes polnud üritus veel läbi. Vanemuise noortetöö assistent Maiken Nõmmoja sättis lauale mõned karbid, pudelid ja pintslid ja koheselt oli selle lauakese kõrval ka järjekord. Mõne aja pärast jalutas me hulgas rohkelt veriste nägude ja sinikakirjute käsivartega õnnelikke lapsi.
Enamik Atlantas (arvatavasti ka mujal välismaal) elavatest eestlastest saab kodumaad külastada suviti, siis kui teatrid puhkavad ja paljud suveprojektid on lootusetult välja müüdud. Professionaalse eesti teatri külaskäik on meie jaoks väärtus omaette.
Aitäh Merlel Jalakasele, Jaan Willem Sibulale, Ele Sonnile esinemast! Aitäh Teater Vanemuisele, Mall Türgile ja Maiken Nõmmojale sellise vahva ringreisi korraldamise eest!
Grimm näol ja uued rollimängud alaku!
Aitäh Aadu ja Kristi Allperele järjekordse organiseerimise ja võõrustamise eest!
Tiina D’Souza