Palju küsimusi on tekitanud peaminister Jüri Ratase tagasiastumine päev enne koalitsioonile olulise abielu rahvaküsitluse hääletust riigikogus. Kuigi koalitsioonilepingus oli rahvaküsitluse korraldamine sees, oli teada, et Ratas ise seda ei pooldanud.
Põhiseaduskomisjoni esimehe Anti Poolametsa (EKRE) ettekantud abieluhääletuse eelnõu ei leidnud riigikogus vajalikke toetushääli ning rahvahääletust ei tule. Eelnõu nägi ette panna 2021. aasta 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele küsimus: “Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?”.
Peeter Ernits (EKRE) Facebookis: “9000 lehekülge reformierakondlasest ja sotsidest kolleegide seadusandlikku pahna, kus nad teevad ettepaneku Venemaaga ühineda, kolhoosikord taastada, Eesti keelne õpe koolides lõpetada jne, jne”
Eelnõu sai hääletusel 26 poolt- ja 49 vastuhäält. Keskerakonna fraktsioon hääletusel ei osalenud. Erandina andis eelnõule vastuhääle parteitu keskfraktsiooni saadik Imre Sooäär.
Takistamaks rahvahääletust abielu defineerimise kohta oli opositsioon Kaja Kallase juhtimisel esitanud rahvahääletuse eelnõule ligi 9000 täiendusettepanekut.
«Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul kohustas ta iga oma fraktsiooni liiget kokku kirjutama sada muudatusettepanekut, mille eesmärk polnud ettekavatsetult sisuline, vaid üksnes riigikogu töö blokeerimine mis iganes vahenditega. Milleks? Et takistada kõrgeima riigivõimu kandjal, EV kodanikkonnal teostada oma põhiseaduslikku õigust ning avaldada arvamust eesti rahva kestmist ja tulevikku puudutavas põhimõttelises küsimuses,» kirjutas Tunne Kelam sotsiaalmeedias.
Pikaaegse europarlamendi liikme Kelami (Isamaa) sõnul peaks president Kersti Kaljulaid vastama Reformierakonna skandaalsetele muudatusettepanekutele riigikaitse nõukogu kokkukutsumisega. «Kui seda hiljuti tehti selleks, et saada kontrolli alla USA valimiste usaldusväärsuse kriitika, siis antud juhul on küsimus Eesti julgeolekupoliitiliste põhialuste ning ühtsesse kaitseliitu kuuluvuse kompromiteerimises, seda mitte üksnes USA, vaid kõigi meie liitlaste silmis, tekitades Eesti riigile vahetu ohu,» kirjutas Isamaa poliitik Tunne Kelam.
Reformierakonna esitatud muudatuste seas olid muuhulgas ettepanekud panna rahvahääletusele, kas Eesti võiks kuuluda Venemaa mõjusfääri (esitaja riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson), et Eesti võiks lahkuda NATO-st (esitajate hulgas riigikogu kaitsekomisjoni aseesimees Kalle Laanet, reformierakonna juht Kaja Kallas), et Eestis keelataks eesti keeles hariduse andmine (Annely Akermann) ning Urmas Kruuse, Ants Laaneotsa ja Jüri Jaansoni esitatud muudatusettepanek: «Kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu?»
Reformarite ettepanek panna rahvahääletusele võimalus Eesti elust Venemaa koosseisus sai laialdast kajastust nii Venemaa kui muude riikide meedias. “Tallinn on meie. Eestile tehti ettepanek ühineda homoabielude tõttu Venemaaga” teatas üks suur pealkiri Vene meedias.
President Kersti Kaljulaid, kes on intervjuudes korduvalt teatanud, et tema võtab alati sõna, kui küsimus on Eesti julgeolekus, kasutas seekord võimalust olla vait.
VES/meedia
