30-aastane Dan Bogdanov on esimene eestlane, kes teeb koostööd Pentagoniga salastatud satelliitide vallas – ta sai USA kaitseministeeriumilt rakenduse arendamiseks 700 000 euro suuruse lepingu.
10. veebruar 2009. Siberi põhjaosas asuva Taimõri poolsaare kohal 789 km kõrgusel, toimub õnnetus, millesarnast pole maailma kosmo-selendude ajaloos kunagi varem juhtunud. Kiirusel 42 000 km/h põrkavad esimest korda omavahel kokku kaks maa tehiskaaslast – Vene sõjaline sidesatelliit Kosmos2251 ja Ameerika erafirma sidesatelliit Iridium33. Uudis sööstab hetkega maailma meediakanalite esi-külgedele.
Kokkupõrke süüdlase otsimine pingestas hetkeks isegi kahe vanima rivaali Venemaa ja USA suhteid. Märksa tõsisema paanika tekitas aga tajumine, et teadlaste igivana hoiatus on lõpuks täitunud. Kõiksugu satelliite ringleb maa orbiidi eri trajektooridel juba nii palju – ligi 6500, et nende kokkupõrke risk üha kasvab. Põhjus on markantne – keegi ei taha oma saladusi jagada ehk lihtsamalt öeldes ameeriklane ei taha venelasele öelda, kus täpselt tema satelliidid tiirlevad ja vastupidi!
Et satelliitidest sõltub järjest enam meie igapäevane elu alates terrorismivastasest võitlusest kuni lennuliikluse ja mobiilsideni välja, tõstis Iridiumi ja Kosmose kokkupõrge tagajalgadele teadlaste armee üle maailma. Üks tarkadest, kellel paluti pea tööle panna, on seesama, kõigest 30aastane Eesti teadlane Dan Bogdanov.
Juba tänavu jaanuaris seisis Dan Pentagoni kaitseuuringute agentuuri DARPA juhtide ees ja esitles esimesena maailmas ainulaadset avastust – tarkvaralahendust Sharemind3, mille Dan töötas välja koos oma kolleegidega Eesti juhtivast tehnoloogiafirmast Cybernetica.
Esimese eestlasena end maailma tippkaitsetööstusesse murdnud Dani enda teekond on ehe näide, et alati ei tasu lapsevanematel oma arvutikuvarisse uppunud põnne klaviatuuri küljest ära kiskuda. Dan on veendunud, et talle oleks saatus kätte mänginud sootuks teised kaardid, kui vanemad ise ei oleks teda juba kuue aastaselt istutanud arvutuskeskuses töötanud ema kompuutri taha.
Seitsmeselt pidi Dan õnnest lõhkema, kui meremehest isa tõi koju esimese arvuti – Atari 2600, mis kõlbas üksnes mängimiseks. Ka-heksaselt sai poisike lõpuks oma esimese isikliku raali – Commodore 64. Üheteistkümneselt kirjutas Dan juba oma esimese programmi ja kaheteistkümneselt oli ta arvutist juba nii kapitaalselt üle, et tegi oma esimesi arvutimänge.
Viieteistkümneselt otsustas Pärnu koolipoiss, et nüüd hakkab ta päriselt maailma vallutama ja tegi koos sõpradega rühmituse Beau Monde Network. Teismeliste küberbande arendas korraga kaht strateegia- ja seiklusmängu. Teemaks tulevik, kosmos ja vallutamine. Valmis ja vähemalt Eestis kuulsaks sai neist lõpuks hoopis kolmas – DarkSide Tetris, mida sai mängida mitmekesi võrgus.
Seitsmeteistkümneselt, kooli, küberbande ja kõige muu kõrvalt sidus Dan kaela lipsu ning hakkas raha tegema. Saanud Pärnu linnavalitsuse lastekaitsetalituselt alaealisena eriloa, tegi ta sõpradega ettevõtte Maripuu Meedia, mis müüs arvuteid ja kirjutas väikseid tarkvaraprogramme, mis aitasid inimestel teha raamatupidamist, inimeste andmebaase jms.
2001. aastal lõpetas Dan kuldmedaliga Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi, 2005 Tartu ülikooli, 2007 omandas ta magistrikraadi ja vahetult enne viimast avastaski Dan Sharemindi. "Sharemind sündis sellest, et mu magistritöö juhendaja näitas mulle väga ilusat matemaa-tilist meetodit, kuidas korrutada kokku kaks arvu nii, et neid kumbagi sa ei näe. See oli väga ilus. See oli ühe paberilehe peal ja ta arvas, et selle võiks programmeerida ära," ütleb ta.
2007. aastal liitus seni üksinda peidetud numbritega žongleerinud Dan tehnoloogiaettevõttega Cybernetica, mille saavutuste nimekiri on muljetavaldav – e-valimised, X-tee, e-politsei ja palju muud. Toona vaid 24-aastasele teadurile anti juhtida oma meeskond ja Sharemind võttis reaalse kuju. Siis ei olnud kosmosest veel juttugi ja leiutisel nähti kasutust märksa maisemate probleemide lahendamisel. Näiteks on üks võimalus Sharemindi kasutamiseks see, et Eestis erinevaid andmekogusid saaks kokku panna nii, et ei tekiks ühtki superandmebaasi.
Näiteks kui Sharemindi kasutaks maksuamet, siis saaks ta vaid paari klahvivajutusega teha Äripäevale tegeliku edetabeli Eesti kõige rik-kamatest inimestest nii, et samas ei paljasta tulemused ei ametnikele ega ajakirjanikele ühegi rikkuri maksusaladusi või nende rahakoti täpset paksust.
Juba 2008. a. julges Cybernetica maailmale vihjata, et neil on Sharemind. Kumu levis ja kolm aastat hiljem kutsus Dani ja tema meeskonna vaibale juba Pentagoni alluvuses tegutsev kaitseuuringute agentuur DARPA, mis rahastab USA armee tehnoloogia arendamist.
Lahendus, mille Eesti noorteadlased Washingtonis lahti rullisid, oli nii veenev, et 2011. a. kevadel sõlmis DARPA Cyberneticaga umbes 700 000 dollari suuruse lepingu, mille raames ostetakse eestlastelt nelja aasta jooksul arendustöid, mida võiks kasutada USA valitsusasutustes.
Koostöö loomuliku jätkuna püstitasid ameeriklased 2012. a. suvel noore teaduri ette seni lahenduseta mõistatuse – kas ta suudab oma Sharemindi edasi arendada nii, et see aitaks päästa kosmoses valitseva liikluskaose ja välistaks satelliitide kokkupõrked olukorras, kus üks ei taha teisele oma tehiskaaslase asukohta reeta. Pool aastat hiljem oli Dan tagasi.
"See on ära esitatud, saanud positiivse tagasiside ja Cybernetica loodab kindlasti seda ka edasi arendada ning viia ta praktilisse kasutusse, kuid sinna viib veel pikk tee," nendib Dan.
ERR /Saade “Pealtnägija”
3. aprill 2013
