Eesti metsades toimuva hoolimatu lageraie pilte saab vaadata Facebooki grupist Eesti Metsa Abiks, kuhu pea igapäevaselt inimesed postitavad uusi pilte rüüstatud ja lagastatud metsadest.
Hiiglasliku ühiskirjaga üritavad teadlased juhtida tähelepanu aina süvenevale keskkonnakriisile ning inimkonna senisele tagasihoidlikule reaktsioonile, kirjutab Independent.
Ajakirjas BioScience avaldatud hoiatus, autoriks 15 364 teadlast 184 riigist, on jätk 25 aastat tagasi avaldatud samalaadsele avalikule kirjale, millel oli allakirjutanuid vaid 1700, kuid nende seas ka suurem osa tol hetkel elusatest Nobeli preemia laureaatidest.
Kui olukord nägi juba 1992. aastal välja küllaltki muserdav, siis seekordne kiri sedastab, et möödunud 25 aastaga ei ole olukord vähemalgi määral paranenud kõigis kriitilistes valdkondades nagu elupaikade kadu ja metsade häving, reostamine ja põhjavee saastumine, kliimasoojenemine, ookeanides laienevad surnud alad, kontrollimatu inimkonna kasv ja muu selline.
Ainsa valdkonnana, kus on aastakümnete jooksul saavutatud märkimisväärset edu, toovad teadlased välja osoonikihi hõrenemise, mis on positiivne näide sellest, mida inimkond võiks koostöö käigus saavutada. Kõigis teistes hinnatud olukordades on asi aga vaid halvenenud.
Üldiselt on tegemist järjekordse osutusega kogu inimkonna jaoks eksistentsiaalsetele probleemidele, mis peaksid teadlaste kinnitusel saama palju rohkem tähelepanu nii meedialt, poliitikutelt kui ka tavakodanikelt – ilma kiire ja otsustava reageerimiseta võib elupaikade kadu tuua kaasa seninägematuid inimkannatusi.
«Peagi on hukatuseni viivalt suunalt ära keeramiseks juba liiga hilja,» hoiatab teadlaste kiri. «Peame tunnistama nii poliitika kui ka argielu tasemel, et Maa koos kõige eluga, mis siin elab, on meile ainus kodu.»
«Inimkond on saanud teise hoiatuse. Praegu paneme oma geograafiliselt ja demograafiliselt ebavõrdse tarbimise ning suutmatusega tajuda ökoloogiliste ja isegi ühiskondlike ohtude peamise allikana rahvastikukasvu, ohtu kogu oma liigi ja eluslooduse tuleviku,» ütles Telegraphile uuringut juhtinud Oregoni Ülikooli ökoloogiaprofessor William Ripple.
«Suutmatusega pidurdada rahvaarvu kasvu, mõelda ümber kasvupõhist majandust, vähendada kasvuhoonegaaside heiteid, arendada taastuvenergiat, kaitsta elupaikasid, taastada ökosüsteeme, vähendada saastet, peatada liikide väljasuremist ja takistada invasiivsete liikide levikut, on inimkond ebaõnnestunud ohustatud biosfääri kaitsmises,» lisas professor.
Prügi täis Manila laht. Foto: Postimees
Artiklis toetuvad teadlased valitsusasutuste, mittetulundusühingute ja erinevate uurijate andmetele ning kogupildis näib, et ilma märgatavate muutusteta võib ees seista märkimisväärne kollaps. Viimase 25 aasta jooksul on uuringu järgi toimunud järgnev:
– Kättesaadav joogivee kogus per capita on vähenenud 26 protsenti.
– Ookeanide «surnud alade» kogupindala on kasvanud koguni 75 protsendi võrra.
– Kadunud on 121 miljonit hektarit metsamaad.
– Järjepidevalt on tõusnud nii süsinikdioksiidi heited kui ka keskmine globaalne temperatuur.
– Inimeste rahvaarv on tõusnud 35 protsenti.
– Maailma loomade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja kalade arvukus on vähenenud 29 protsenti.
Teadlaste ühiskiri ilmus ajakirjas BioScience.
VES/Postimees
