Väliseesti kultuuripärandi kogumisega seotud inimesed, sealhulgas presidendi abikaasa ja Eesti Rahva Muuseumi nõukoja esimees Sirje Karis, nõuavad, et riik jätkaks pagulaspärandi talletamise ja kättesaadavaks tegemise toetamist rahaga.
Haridus- ja teadusministeerium lõpetab väliseesti kultuuripärandiga seotud tegevused järgmisel aastal tuues põhjenduseks rahapuuduse.
Ministeeriumi poole pöördunud ekspertide sõnul on Eesti riigi toetus aidanud elus hoida pagulas- ja väliseesti kultuuri ning taganud 20. sajandi olulise kultuurimälu säilimise.
“Kuigi selleks igal aastal eraldatud summa ei ole riigieelarve kontekstis olnud suur – 2026. aastal 118 000 eurot –, on seda märkimisväärsem olnud selle mõju. Ilma selle toetuseta oleks paljud meie kultuuripärandit puudutavad olulised asjad jäänud nii kodu- kui ka välismaal tegemata. Eraldatud rahaga on korda saadetud suuri asju,” kirjutati pöördumises.
Algul tegeles toetustega HTM-i keeleosakond ja 2012. aastast rahvusarhiiv. Aastail 2011–2026 sai toetust 662 projekti. 2026. aastal moodustas toetuseks eraldatud summa 40 protsenti kõigis taotlustes soovitud koondsummast.
Pöördujad rõhutasid, et välismaal ei asu mitte ainult väliseestlusega seotud materjalid, vaid ka Teise maailmasõja ajal Eestist põgenedes kaasa võetud materjalid ehk ajalooallikad 1944. aasta eelsest ajast, samuti kodu- ja väliseesti suhtlemist kajastavad materjalid.
“Teadmine, et Eesti toetab pagulas- ja väliseesti kultuuripärandi säilitamist ja kogumist, on motiveerinud kogukondi korrastama oma arhiive
ning andma materjale üle ka Eesti mäluasutustele. Selle toetuse kadumine on neile tugevaks löögiks,” seisab kirjas.
Väliseesti kultuuripärandi komisjoni liikmete sõnul on nad näinud, et vajadus selle toetuse järele ei ole kadunud, vaid see püsib.
“Kuigi suur hulk materjali on korrastatud ja arhiividesse jõudnud, on mitmes valdkonnas töö pooleli. Seda tuleb teha ajaga võidu joostes, sest Teise maailmasõja ajal ja järel paguluses sündinud põlvkonna esindajate teadmised ja selgitused annavad arhiivimaterjalidele vajaliku konteksti. Oleme näinud ka olukordi, kus ilma toetuseta on väärtuslik materjal jäänud korrastamata või hävinud,” laususid komisjoni liikmed.
Pöördumisele on alla kirjutanud väliseesti kultuuripärandi kogumise, talletamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projektide komisjoni liikmed, kelle hulka kuuluvad ajakirja Akadeemia toimetaja Mart Orav, Eesti Rahva Muuseumi nõukoja esimees Sirje Karis, Tallinna linnaarhiivi arendusjuht Lea Kõiv, Uppsala ülikooli soome-ugri keelte emeriitprofessor Raimo Raag, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi emeriitteadur Priit Raudkivi, Tartu ülikooli usuteaduskonna asejuhataja, kirikuloo kaasprofessor ja EELK usuteaduse instituudi kirikuloo professor Priit Rohtmets ning eesti keele instituudi vanemleksikograaf, Wiedemanni keeleauhinna laureaat Jüri Viikberg.
ERR
